Nädala raamat: Efektne rännak läbi tšehhi hinge
Bohumil Hrabal“Ma teenindasin Inglise kuningat”
Tõlkinud Küllike Tohver. Loomingu raamatukogu nr 24–27/2013. 184 lk.
Romaani “Ma teenindasin Inglise kuningat” peetakse Bohumil Hrabali (1914–1997) üheks paremaks. Siin jälgitakse Jan Dité nimelise tegelase elukäiku enne ja pärast teist maailmasõda. Dité on väikest kasvu noobel tšehhi rahvusest kelner (“Ma teenindasin Abessiinia keisrit”, lk 110), kes üritab leida endale ühiskonna hierarhiaredelil respekteeritavat positsiooni. Tema füüsilise, s.t kehakasvu puudujäägi tõttu ei taheta Ditéle anda tunnustust, mida ta vääriks. Dité lepib sellega, aga ta leiab, et suudab ennast üles töötada positsioonile, kus ollakse sunnitud teda austama. Sõnakuuleliku ja alandliku inimesena saadab Ditét edu, kuid erinevad jõustruktuurid pärsivad tema tegemisi ja sunnivad alatasa algusest alustama. Samas paneb see teda ka seniseid väärtusi ümber hindama, sest iga seiklusega tulevad ilmsiks uued elutõed.
“Hea kelner kuuleb ja näeb kõike (kliendi abistamine – autor), kuid samas ei kuule ega näe midagi” (diskreetsus kliendi suhtes – autor) (lk. 5). “Tõeline maailmakodanik on see, kes oskab kaduda anonüümsusesse, kes suudab vabaneda oma võltsminast” (lk 172). Ehk ei peitu elu mõte rahas ja võimus, millest raamatu minategelane nii vaimustuses on? Need on kõigest vahendid, mille taha varjub meie tõeline mina.
Dité visandab monoloogi vormis (automaat)kirjutamisstiiliga meile silme ette oma rännakutee, mis algab suurelt ja uhkelt Praha hotellimaastiku ja seltskonnaelu keskmes. Kuigi jutustatakse ühte lugu, teeb jutt palju spontaanseid kõrvalpõikeid, olenevalt minajutustajat parajasti tabavatest vabadest assotsiatsioonidest. Raamatut läbib humoorikas alatoon, mida on tugevamalt tunda teose esimeses pooles. Efekti luuakse peamiselt situatsiooni- ja sõnaliste korduste abil, rääkimata naeruväärsete olukordade kujutamisest. Näiteks jalgpallikohtunik, kes harjutab metsas puude peal vilistamist ning mängijatele hoiatuste ja kaartide andmist. Raamatu teine pool võtab mõnevõrra teistsuguse suuna, kuid sürrealistlik, muinasjutulik hoiak ei kao kuhugi. Iseäralikku värvitooni annavad juurde hea maitsega lahendatud erootikastseenid, kaotamata sarnaselt Carter Browni detektiiviromaanidega oma erutavat mõju. Samas mõjub kohati ehmatavalt vulgaarsete stseenide kujutamine.
Tekst võib oma intensiivsuse tõttu mõjuda esimesel lugemisel raskelt. Kuid selle intensiivsuse taga peitub lihtne ja muhe lugu ühest mehest, kes otsib endale, reegleid ja kriteeriume täites, kohta inimühiskonnas, kuhu ta oma erilisuse ja kordaminekute tõttu teiste silmis ei sobitu.
