Vene armee vanade langevarjude uuestisünd
Marta Moorats (28) lõpetas sel kevadel Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisaini eriala magistriõppe. Tema langevarjudest valmistatud rõivakollektsioon rajaneb zero-waste ehk jäätmeteta disaini põhimõttel – disainer kasutab oma tööprotsessi käigus ära kogu algmaterjali. Marta teadis juba EKA magistriõppesse astudes, et ta tahab hakata tegema tooteid, mille puhul ei teki jääke.
Langevarjudest rõivaste tegemise idee sai Martal vanaemalt, kes jutustas, kuidas sõja ajal korjati põldudelt langevarje ning õmmeldi neist uusi kehakatteid. “Hakkasin siis ise kasutatud langevarje otsima. Nende leidmiseks kulus ligi pool aastat,” meenutab Marta, kes leidis Vene armee jaoks toodetud ja nüüdseks hävitamisele kuuluvad langevarjud Pärnu lähedalt laost.
Zero-waste kollektsiooniga on seotud laiem uurimus, millest kujunes välja magistritöö “Disainiprotsess läbi keskkonnateadlike valikute – Marta Cycles”, mida juhendas Eesti tuntuim upcycling’u valdkonna esindaja, disainer Reet Aus.
Taaskasutus à la Marta
“Brändi nimeks sai Marta Cycles, sest see peegeldab minu mõtteviisi ja tehnikat,” ütleb Marta (vaata ka http://www.martacycles.blogspot.com/). Ta on arvamusel, et kuigi kohati tundub, et igasugusest taaskasutusest on saanud omaette trend, pole see tegelikult tavainimesteni veel jõudnud. “Taaskasutusel ja taaskasutusel on vahe. Inimene kas teeb seda teadlikult ja mõtleb kõik oma sammud läbi või võtab lihtsalt mingid materjalid ja paneb need kokku,” arvab disainer. Marta looming erineb teiste taaskasutusega tegelevate disainerite omast just zero-waste põhimõtte poolest. Disaineri sõnul ei viljele praegu Eestis peale tema keegi sellist tehnikat. Teiseks kasutab Marta tavapärasest erinevat algmaterjali. “Põhiline ongi see, et ma ei tee vanast rõivast uut riideeset, ma ei kasuta rõivatööstuse jääke,” rõhutab ta.
Marta loodud riiete lõiked sõltuvad tema kasutatud materjali eelmisest vormist. Tuleb päris palju katsetada, kuid siiamaani veel midagi prügikasti lennanud ei ole. Mudelite puhul ei ole kasutatud nööpe või muid lisadetaile, rõivad on avarad ja sobivad eri rõivasuurusega kandjale. Hooldusnõuanded on nutikalt rõivastele peale trükitud. Välismaa butiikidesse disainer oma loomingut veel pakkunud ei ole ja turustab hetkel rõivaid interneti vahendusel.
Rõivad enda ja teiste ihul
Disainerina õmbleb Marta endale loomulikult paljud riided ise ning nendib, et kiirmoekettidest pole ta juba aastaid peaaegu midagi soetanud.
“Mulle meeldib osta Eesti disainerite loomingut ja asju, mida saaksin ka oma tütrele jätta. Kiirmoepoodides käin enamasti vaid sellepärast, et näha, mida üldse toodetakse, kuid minu ostud on kindlasti aja jooksul palju läbimõeldumaks muutunud. Ma ei osta nii, et vau, kümneeurosed tennised! Juba teadmine, et nende jalatsite tegijat ei ole õiglaselt tasustatud, sunnib mind sellised tooted poeletile jätma,” leiab Marta.
“Mind huvitab väga tänavamood ning vaatan alati põnevusega, mida inimesed kannavad. Kui näen kedagi, kes on ägedalt riides, on kange tahtmine seda ka öelda, kuid vahel kardan, et eestlane ehmataks sellise komplimendi peale ära,” arvab disainer.
Garderoobi kokkupanekul soovitab ta jälgida seda, et iga juurde hangitud asi eelnevatega kokku sobiks, sest niiviisi on ühe jaki või kleidi kooskandmise võimalused palju suuremad.
Second-hand-poodide osas leiab Marta, et on kummaline, kuidas Eestis müüakse näiteks Primarki (Iiri kaubakett) tooteid kallimalt, kui nad uuena tavapoes maksid. “Hinnad ei vasta pakutava kauba kvaliteedile, pigem sooviks huvitavamat valikut. Olen enda jaoks uuesti leidnud Paavli kaltsuka, samuti pakuvad avastamisrõõmu Viljandi teise ringi poed.”
Unistused ja inspiratsioon
“Disainerina unistan teadlikumast tarbimisest, sellest, et asjadel oleks inimeste jaoks suurem väärtus. Ma ei mõtle nii, et moes on nüüd konkreetselt see või teine värv, ja ma ei usu, et kümne aasta pärast kannavad kõik ainult teatud tüüpi lõikeid. Tahaksin samuti, et inimesed hindaksid rohkem Eesti disaini, mitte kiirmoodi,” mõtiskleb Marta.
Inspiratsiooni ammutab noor disainer teiste inimeste tegemistest ja koostööprojektidest ning leiab, et üksinda toanurgas passides head ideed ei teki. Marta hindab ka väga Vivienne Westwoodi ja Jaapani disainerite loomingut.
Sügisest plaanib Marta minna zero-waste-mööblidisaini praktikale Londonisse. Samuti töötab ta edasi oma uue kollektsiooniga, mis valmib taas langevarjudest ja on praeguse töö jätkuks. Sellest hoolimata ei kavatse disainer igavesti vaid langevarje algmaterjalina kasutada. “Kõik sõltub sellest, kuhu ma lõpuks välja jõuan,” nendib Marta.
Marta Mooratsi loomingut on võimalik näha Disainiöö moeprogrammi raames 29. septembril kell 16.00 Kultuurikatla aias.
■Reet Aus, disainer:
Marta kasutatav disainimeetod on põnev, kuna ta miksib kokku kaks meetodit – zero-waste ja upcycling. Üldine disainipraktika neid kahte kokku ei pane, kuna need eeldavad erinevat protsessi. Marta on leidnud siin kesktee. Kokku tuleb huvitava disainiga keskkonnasäästlik toode, mis oma olemuselt on probleemilahendaja. Ja see on märk heast disainist!
■Lennart Mänd, EKA nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisaini osakonna juhataja:
Oleme Marta üle väga uhked ja ma usun, et laiem üldsus veel kuuleb temast. Noor ja andekas disainer.
