Kangekaelne tarbija avastas suurejoonelise pettuse gaasiturul

See lugu algas minu jaoks kolm aastat tagasi, veebruaris 2010. Väljas paukus käre pakane, maad kattis paks lumekiht. Käisime fotograafiga ühes moodsas funkstiilis elumajas, mis asub Tallinnas Kakumäel. Ootasime majaperemees Allan Tohviga töömehi.

Ühel hetkel olidki nad ukse taga, astusid sisse ja teatasid, et tahavad välja vahetada gaasimõõtja.

Tohv polnud nõus. Töömeestel polnud isegi dokumente kaasas,kuid sellegipoolest olid nad valmis maha monteerima Tohvile kuuluva seadme ja sinna teise asemele panema.

Tohv kupatas nad minema.

Avalikkus teab Tohvi Eesti parima paberrahade kollektsiooniomanikuna. Igapäevaelus on ta jurist.

Juristina ei mõistnud Tohv, kuidas küll on võimalik, et tema senine gaasiarvesti enam võrgufirmale ei sobi. Seade oli ju taadeldud, igati vinks ja vonks.

Nüüd aga ühtäkki teatas firma, et arvesti ei sobi, sest ta ei võta arvesse gaasi temperatuuri ja rõhku.

Varem sobis, aga nüüd ei sobi...

Tohv võttis gaasiturul toimuva oma südameasjaks. Kui esialgu paistis, et tegemist on tavalise kommunaaltüliga, siis peagi jõudis konflikt välja kõige kõrgemale tasemele. Tohvi gaasiarvestist alanud tüli tõttu muutis Riigikogu mullu isegi maagaasiseadust.

Gaasifirmad on närvis. Asi on kohtus.