Kas e-sigaret on sigaret?
SA Eesti Tervise Fond juht Eero Merilind tegi sotsiaalministrile ettepaneku võrdsustada e-sigaret tubakatoodetega, keelata toote reklaam, müük alaealistele ja avalikes kohtades suitsetamine ning maksustada nikotiinivedelik aktsiisiga.
E-sigareti maaletooja Nicorex.ee Sven Kotke tegi avalduse, et nikotiiniga e-vedeliku keelustamise läbi kaitseb riik rahva tervise hinnaga sigaretitootjate huve, suunates mahajätjad tavalise pläru juurde. Ta algatas ka allkirjade kogumise (http://petitsioon.ee/e-sigareti-nikotiini-e-vedelik-vabasse-muuki) nikotiiniga e-sigarettide lubamiseks.
Eile arutleti e-sigarettide teemal ka Ringvaate saates.
Keelamise asemel reguleerida
Tervisekaitsjate ja e-suitsu müüjate avaldustest võib järeldada, et ei maaletoojad ega tervisekaitsjad pole nõus riigiga, kes on nikotiini sisaldavad e-vedelikud ravimiks kuulutanud ja sellega nende müügi põranda alla viinud, selle asemel, et see maksustada.
Küll aga on nad ühel meelel, et ühiskond vajab e-sigarettide regulatsioone ja riigil oleks ammu aeg osapooled kokku kutsuda. „Kui lapsed ühistranspordis e-sigaretti tõmbavad ja neid keelama läinud täiskasvanule ütlevad, et see ei ole keelatud tegevus, siis on selge, et ühiskonnale on vaja selgeid regulatsioone,” ütles Merilind. Kõige rohkem muret teeb talle, et e-suitsu kimuvad noored.
Kokte märkis, et e-suitsu ametlikud turustajad on alla 18 aastasele müügi keelu juba ammu rakendatud – ilma vastava riigi tasandil otsuseta. Samas on reaalsus see, et paljud noored on need kätte saanud. Pole ka ime, kui kuulutusportaalid on vastavaid kuulutusi täis.
Selle põhjus peitub ametliku müüjate sõnul nikotiiniga e-vedelike müügi keelus, mistõttu see on kolinud kuulutusportaalidesse.
Vaidlusküsimuseks on ka see, kus e-sigarette tõmmata võiks. „Piirangutest võiks välja jääda baarid ja kohvikud,“ ütles Kotke. Nico.ee juht Edvin Sikk juhtis tähelepanu tõigale, et e-suitsetamisel tekib ainult veeaur, mis ei pane kedagi passiivselt suitsetama, vastupidi – kui e-sigareti suitsetaja panna suitsuruumi, sunnitakse teda passiivselt suitsetama.
Merilinnu arvates tuleks e-suitsetamine keelata igal pool, kus on keelatud tavalise sigareti tõmbamine.
Väiksem tervisekahju?
Väideldakse ka selle üle, kas e-sigarettidega kaasneb suitsetamisest väiksem tervisekahju. „Tegelikult ei ole uuringuid, mis seda väidet kinnitaksid ning e-sigarettide kasutamise pikaajaline toime ei ole teada,” ütles Merilind.
Kotke pareerib: „On arusaamatu miks Eesti meedias nämmutatakse siiamaani sellest, et uuringuid pole tehtud ja toetutakse Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO 2009. aasta andmetele, mis on juba ammu ja korduvalt ümber lükatud.“
Tõrva, tahma jt kantserogeenseid aineid e-sigarettide puhul kopsudesse ei tõmmata.
Merilinnu sõnul ei toeta ta e-sigareti promomist suitsetamise vähem ohtliku versioonina, sest ühiskonnas tekkivad muutused loovad siis soodsama pinnase suitsetajatele ning tulevasele suitsetajate järelkasvule.
Maksu alla või mitte?
Ja lõpuks ka nikotiiniga e-sigareti vedeliku tubakaaktsiisiga maksustamise küsimus, mille osas valitsevad eriarvamused. Edvin Siku sõnul võiks seda arutada, Kotke märgib aga, et ühelt poolt saaks nii turgu paremini ohjata, kuid näiteks Itaalia tahtis maksustada, aga kohtus võideti ja e-sigaret jäi täiesti ilma maksuta. „See on siiski tavaline toode ja maksustada seda aktsiisiga ei tohiks,“ arvas ta.
Nikotiin, mida sisaldavad praegu müügikeelu all olevad e-vedelikud, on Kotke sõnul mürk vaid suurtes kogustes kontsentreeritud kujul. „E-sigareti normaalse tarbimisega ei ole võimalik nikotiini mürgitust saada. Küll aga võib saada nikotiini mürgituse, kui kleepida endale apteegist ostetud 10 nikotiini plaastrit,“ ütles ta.
Merilind märkis, et nikotiin on mürk igas koguses ning organismi sattumine tekitab ka sõltuvust.
