Vaim valmis?”
“Valmis. Tulgu, mis tuleb.“
63aastane päikeseprillidega habemik seisab USA põhjaosa väikelinnas Missoulas tänava ääres ja sätib end valmis tähtsaks taaskohtumiseks.
Saja sammu kaugusel on maja, kus elab tema endine südamedaam – naine, keda ta pole näinud 40 aastat.
Õhus on särtsu, kuid mees surub tunded vaka alla. Ta on mulle ise varem tunnistanud, et mõte kunagise sõbratari jällenägemisest elas tema peas terve suve. Randevuu vanade aegade mälestuseks saab olema isiklik ja väga emotsionaalne.

Steve Wozniaki ja Kristi Naelapää kolledžiromanss lahvatas 1972.aastal. Apple’it polnud siis veel olemaski, kuid Jobs ja Wozniak olid juba sõbrad.
Naelapää asus õppima USAs Portlandi lähistel asuvasse Reedi erakolledžisse, mille vabameelne õhkkond sobis hästi ka samasse kooli astunud
arrogantsele hipile Steve Jobsile. Täiesti juhuslikult said Jobs ja Naelapää 1972.aasta kevadel ühiselamunaabriteks.
Internet puudus ning Wozniak sõitis sageli nädalavahetusteks Reedi sõbrale külla. Seal jäi arvutigeeniusele ühel päeval silma ka kaunitarist eestlanna.
See oli kaunis kolledžiromanss, ent kuna paari lahutas 1000 kilomeetrine vahemaa, ei kestnud suhe kuigi kaua.
Wozniak kirjutas armastatule veel 1980ndate alguseni, kui naine oli pühendunud karjäärile USA metsateenistuses ning kirjad naljalt adressaadini ei jõudnud. Wozniakilt pulmakutse saades oli naine õnnelik, mõeldes: "Nohik saab endale ilusa kaasa!”
Ühes viimases kirjas naisele aastast 1983 räägib Wozniak suurtest muutustest oma elus, sealhulgas lahutusest ja uuesti abiellumisest, Apple'iga rikastumisest ning lapse saamisest. Selles kirjas soovis mees Naelapääd peagi näha.
See soov täitus Ekspressi abiga 30 aastat hiljem, septembris 2013, kui Naelapää võitleb raske surmahaigusega.