Viis aastat tegutsenud Adcash paneb oma maailmavallutusplaanide ja kiire edulooga tahes-tahtmata võrdlema firmat algusaegade Skype'iga. Ettevõte müüb online-reklaamipindu, leides oma klientidele parimad veebilehed nende toodete reklaamimiseks, jahtides võimalikult suurt klikkide hulka ehk veebiliiklust.

AS Webinfluence Group (Adcash) (2012)
Käive: 12,5 miljonit eurot

Kasum: 3,8 miljonit eurot

Töötajate arv: 44

Käibe jaotus:

71 protsenti EL,

29 protsenti muu maailm

Thomas Padovani osalus: 65%

Adcashi peamisteks kundedeks on tuntud arvutimängude tootjad, teiste seas näiteks Ubisoft, Travian Games ja Electronic Arts. 2012. aastaks kasvatas viis aastat tegutsenud firma oma kasumit mullusega võrreldes kuus korda, tänavu küündib ettevõtte käive 25 miljoni euroni aastas. Padovani nimetab oma firmat tagasihoidlikult startupiks, kes pole veel maailma mastaabis midagi saavutanud. Teised firmad ei taha teda aga enam ammu startupiks nimetada.

Ümbersünd köögifirmast

Padovani esimene oma firma Adcash sündis ühes Õismäe köögis. Kui ta 2007. aasta lumises detsembris Tallinnas maandus, oli ta just lõpetanud Prantsusmaal töö makseteenuseid pakkuvas startupis, kes oli kasvatanud oma käibe kolme aastaga kahelt miljonilt eurolt kahekümnele. Eestisse tuli ta tööintervjuule sarnasesse pangamakseid vahendavasse firmasse.

Pärast siin veedetud kümmet päeva ostis ta omale juba veebruariks üheotsapileti Eestisse. Peagi kohtas ta oma eestlannast abikaasat Juliat, kelle Õismäe köögiaua taga prantslane oma firmat sepistama asus.

„Mul oli alati ambitsioon luua midagi globaalset, kuid Prantsusmaal on väga raske ettevõtlusega alustada, sest uutel tulijatel on sealsesse hiiglaslikku riiklikku süsteemi väga raske sisse saada, see kubiseb bürokraatiast. Tänane Eesti turg kohalikus mastaabis on nagu Prantsuse turg viie aasta eest. Oma ettevõttega alustamine on paraku alguses igal pool väga tüütu, huvitavaks läheb alles aasta pärast."

Padovani otsis enda sõnul tükk aega head ideed. Kui selle leidis, nägi kõvasti vaeva klientide leidmisega, alguses Prantsusmaalt, hiljem juba kaugemalt. Ta tegi seda koos Arnaud Granaliga, kes olevat tõeline IT-geenius, kellega Padovani kord Prantsusmaal tutvus ja endaga Eestisse meelitada suutis. Täna vastutab Granal firmas tehnoloogiaarenduse eest.

Kahe aastaga õnnestus firmal kolida kontor Õismäe köögist Rotermanni korterisse.

Kontoris rahvaste paabel

Padovani alluvuses töötab Adcashi Tallinna kontoris 30 inimest, lisaks veel 10 Mehhikos ja Bulgaarias. Juurde otsitakse veel ligi 15 inimest.

Enamus Tallinna töötajaskonnastki pole eestlased. „Mehhiko, Hiina, Bulgaaria, Itaalia, Prantsusmaa, Venemaa, Eesti," nimetab Padovani riike, kust tema töötajad pärit on. Osa neist kolis Eestisse tööpakkumise peale, ligi pooled elasid siin juba varem. Tema vend juhib Mehhiko harukontorit, koodikirjutajad töötavad peamiselt Bulgaarias ning hiljuti avas firma oma uue haru ka Iisraelis Tel Avivis. Üritati ka Türgis, aga türklased ei mõistnud Padovani sõnul Eesti juurtega firma tööstiili.

Raskeim osa Eesisse kolimise juures oli Padovani jaoks siinsesse kultuuri sulandumine. „Keegi ei puuduta ega kõneta ilma väga veenva põhjuseta naljalt kedagi, selline distantseeritus oli alguses üpris veider. Nüüd oskan ma sellesse juba lugupidavalt suhtuda. Viie aasta jooksul on ka eestlased ise avatumaks muutunud."

Oma äri alustamiseks on Eesti tema meelest ideaalne koht. „Kõik räägivad suurepärast inglise keelt, maksusüsteem soosib ettevõtlusega tegelemist, siin on põhjamaine töökultuur  - ei draamasid, venitamist ega ilustamist -, IT-sfääris lähevad siin käiku kõik uuendused, mida vana Euroopa riigid ei taha omaks võtta. Eestlaste ambitsioon erineda kõigest, mis toimus siin veel kahekümne aasta eest, paistab tugevalt silma," loetleb ta põhjuseid.

Adcashi multikultuurne töötajaskond käib tihedalt läbi ka vabal ajal, ühiselt mängitakse näiteks keeglit või puhatakse nädalavahetustel Saaremaal. „Eks meil ikka tekib selliseid küsimusi, kas süüa salati enne või pärast pearooga - prantsuse või itaalia moodi?" naljatleb Padovani värvika seltskonna kultuuride põrkumise üle. „Ma usun äris põhimõttesse, et hea kollektiivse tulemuse tagavad individuaalsed võidud - kõik pingutavad maksimaalselt, pärast joome koos õlut."

Seda, et tänapäeva reklaamivaenulikud internetikasutajad on valmis maksma hoopis reklaamide mitte nägemise eest veebisaitidel, rääkimata siis veel neile klikkimisest, Padovani ei karda.

„Inimestele ei meeldi ka hommikused liiklusummikud, ikka sõidavad kõik autoga tööle. Nad teevad need hommikud meeldivamaks näiteks autos muusikat kuulates. Meie ei koorma inimesi liigsete reklaamidega, vaid esitame neid vähem, aga nii, et nendest muidu tüütutest bänneritest tarbijatele ka kasu oleks, et nad neist uusi ideid saaks. Kui muidu tüütu vilkuv bänner annab sulle idee, kuidas nädalalõpp naisega toredamaks muuta, siis see on oma eesmärki täitnud," selgitab ta.

Padovani on pärit Lyonist, kust pääseb igale poole paaritunnise autosõiduga, - Alpidesse, Vahemere äärde, Pariisi - nagu Eestiski. Mööda Eestit sõidab prantslane ringi peamiselt laskmisvõistlustel käies, sest laskesport on tema suur kirg. Tal on relvaluba olemas, aga pole mõelnud kunagi Eestis relva kandmisele, sest tunneb end siin alati turvaliselt.

Väga kõrgelt hindab ta Eesti puhast loodust, nädalavahetustel meeldib talle käia Kaberneemes ja Keila ümbruses seenel, tegeleda aiatööde ja kokkamisega. Igal nädalal lubab ta omale umbes ühe luksusliku sigari, mille tõmbamist ta tõeliselt naudib, mõistmata talvel maja ees külmetades suitsetamist. Kollektsionäärina on tal oma kogus ligi viissada sigarit.

Hoolimata reklaami müümisest ligi 250 riigis, on Padovani oma firma haarde ülemaailmseks muutmisel enda sõnul alles päris alguses. Lähiaja plaanidest pakub talle lisaks Ameerika turu järk-järgulisele avastamisele enim elevust hoopiski peagi perre sündiv beebi.

Lugu ilmus esmakordselt 21.septembril Eesti Päevalehe laupäevalisas LP.