Sõnum tublilt kolkaküla töösturilt
Väikeses Päri külas Viljandi külje all ei ole asjad kaugeltki nii, nagu Jüri Mõis kunagi rääkis. Sellesse maakolkasse investeeritud raha ei ole maha visatud. Päril ei sure elu ega ettevõtlus - oht, mis väikeseid kohti tavaliselt kummitab. Päri kandi inimesed ei lähe välismaale tööle, hoopis vastupidi - tööstus õitseb, spetsialistid tulevad välismaalt kodukülla tööle tagasi!
Selle fenomeni põhjus on firma Bestra Engineering, kes on maailmaklassi tegija masinaehituses.
Bestra Engineering valmistab Norra projektijuhtimisfirmade tellimisel unikaalseid seadmeid, suuremahulisi metallkonstruktsioone, masinaehi-
tuslikke detaile ja koostusid, mis rändavad üle maailma nafta- ja gaasitööstus-se, peamiselt puurtornidele. Bestra toodang jõuab selliste suurte ja tuntud tegijate käsutusse nagu National Oilwell Varco, Statoil, Petrobas, Maersk, Alcoa, Vestas jt.
Kui neid erinevaid agregaate Bestra tsehhides vaatad, ei saa esimese raksuga arugi, milleks need võiks olla mõeldud. Aga jahmatab toodete suurus ja mass - need võivad kaaluda kümneid tonne. Ja on kaugjuhitavuse poolest üpris kõrgtehnoloogilised.
Mutle asutas Bestra koos kolme Norra partneriga. Ta on tagasihoidlik, ent visa töömees, kes tegi ettevõtlusega tutvust juba Nõukogude ajal, kui alustas autode parandamisega. Hiljem tegutses ta mööblitööstuses tootmisjuhina, kus leidis ka Norra kontaktid.
Päri külas sai metalliöötlus alguse kuue aasta eest. Aasias ei lastud sadamast välja üht Norra laeva, millel puudus kaks vintsi. Norras ei tahtnud keegi sellist tüütut pisitööd, kuid Mutle firma tegi vintsid Päri ümbruskonna ettevõtete abiga ära.
Järgmisena käis Trinidadist ja Toba-gost üle troopiline torm, kahjustades sealseid naftaplatvorme. Jällegi tuli täita üks kiirtellimus ning Mutle firma sai hakkama.
Nelja aasta eest tegi Mutle radikaalse otsuse keskenduda vaid enim väärtust loovatele töölõikudele metallitööstuse pikas tootmis- ja tarneahelas. Sellest ajast peale tehakse vähem, ent kallimat tööd.
Kolm aastat tagasi sai käidud samas firmas, tegemas lugu samast mehest, kes osales samal Aasta Ettevõtja konkursil.
Firma on selle ajaga järjekindlalt tooteahelas kõrgemale tõusnud, tehes vähem detaile ja rohkem "võtmed kätte" valmislahendusi ja "rätsepatööd". Liigutud on mitu sammu tehnoloogilise disaini poole.
Tootminegi on veidi laienenud. Mutle ütleb, et kolm aastat tagasi ei suutnud ettevõte seda, mida suudab praegu. Ning kolme aasta pärast on tõenäoliselt taas uus kvaliteedihüpe.
Mutle on ettevõtjana ka natuke "teise staatuse" mees kui kolme aasta eest: muidu ikka sama innukas töömees, kes räägib parema meelega oma firmast, töötajatest ja sektorist kui oma hobidest, uhkest Mercedesest ja tublidusest. Ent keskkooli lõputunnistuse kõrval on Eesti ühel parimal ettevõtjal alates 2011. aastast ka ülikoolidiplom. "Linnuke kirjas!" ütleb Mutle.
Teiste Aasta Ettevõtja finalistide seas tunneb Mutle end "nagu raskeveok Ferraride ning Maseratide seltskonnas".
"Ümberringi kiired ühendused, kommunikatsioon, reklaam ning glamuur ja kõik see, mida propageeritakse nagu ainuõiget elamise viisi. Teisalt mina oma sooviga muuta masinaehitus oma valdkonna juhtivaks veduriks.
Nagu Martin Luther Kingil oli "unistus", nii on see ka Mutlel.
"Tahan propageerida mõttemaailma, juhtimismudelit ja strateegiat, mis võimaldab nullist tipptegijaks kasvada. Tahan öelda, et kõike seda on võimalik teostada meie mõistes „maakolkas". Tahan esitleda tootmist kui perspektiivikat ala, et see muutuks atraktiivseks ka noortele," deklareerib ta.
Mutle arvates on idufirmad ja igasugu "ülikonnastatud-lipsustatud" tead-misteärid küll toredad, kuid kipuvad sageli jääma "välklambi sähvatuseks", mille abil vaid väike hulk inimesi endale väljundi leiab. Pikemas perspektiivis lisandväärtust loova tööga, mis ei ole odav allhange, makstakse aga pensionid ja peetakse riiki üleval - nii usub Mutle.
Ta on kindel oma sõnumi põhiteesis, et Eestis on hea tahtmise korral võimalik ehitada kalleid ja keerukaid masinaid, kui meie siinsed ettevõtted koondaksid oma ressursid kokku ja tegutseksid koos kui üks.
Kord selgitanud talle keegi, et masinaehitus olla see, kui paned Stingeri masina lauale ja ütled: tee mulle sellest koopia. Mutle sõnul ei saa valdav osa Eesti masinaehitajatest sellega hakkama, aga kui üks spetsialiseeruks ühele detailile, teine teisele, kolmas kolmandale - nii võiks Stinger ka siin nagu naksti valmis saada.
Ta ütleb, et masinaehitust on võimalik arendada ka nullist väga kiiresti. Vaid mõni aasta tagasi ei olnud Bestral ei ruume, seadmeid, inimesi ega erialaseid teadmisi. Päril oli ainult üks hale endine kolhoositöökoda.
Täna ollakse kenasti tellijate radaril nii Põhjamerel kui ka Aasias. Päril on kujunemas omalaadne tõmbekeskus, nagu Volvo tehas Rootsis, mis haarab kogu tööstusharu oma tuules kaasa. Just selliste tõmbekeskuste teket peaks riiklikul tasandil toetama.
"Kui jaotame koorma rammusat kasvumulda üle Eesti laiali, siis maapind ei tõuse sellest millimeetritki. Aga kui paneme selle ühte hunnikusse, siis võime seal ka kõrvitsat kasvatada," ütleb maamehe tarkus.
Mutle on üritanud Eesti masinaehitajaid ja metalliettevõtteid ühe klastri alla kokku tuua, kuid see pole õnnestunud. Eestlane on tõrges naabriga koostööd tegema ning ajab oma rida. Nii on Eesti metallitööstus killustatud nii seadmete, oskuste kui ka raha poolelt. Mutle nimetab olukorda masinaehituses koguni "stagnatsioo-nilõhnaliseks".
Bestra on paindlik tegija, kes on keskendunud prototüüpidele - täiesti uue seadme välja töötamine - või nn järelturule, kus vanad naftaplatvormid vajavad spetsiifilist "varuosa".
See on põnev ja pika vinnaga töö. Praegu näiteks katsetatakse Lõuna-Hii-na merel juba teist aastat firma tehtud tohutute mõõtmetega kallist seadet, mis on mõeldud kõrgsurvevoolikute ühendamiseks puurtorni peatoruga.
Eriti suure arenguhüppe on Best-ra teinud puurimisseadmete osas - veel kolm aastat tagasi valmistati paljudele masinatele detaile, nüüd ollakse võimeline panema kokku seade ise.
Avastamas on Viljandi kandi mehed ka "veealust maailma". Koostöös ühe Eesti disainibürooga valmis Bestral terve seeria roboti juhitavaid veealuseid manipulaatortööriistu, mis puurivad vee all auke läbi terasplaatide. Meie poiste leiutis töötab edukalt Põhjameres 80 meetri sügavusel.
Mutle räägib, et ühel naftaplatvormil leidis aset avarii ja just sellist seadet oli kiiresti enne sügistorme tarvis. Bestra konkurentide jaoks oli projekt liiga keeruline ja riskantne. Aga pärikad tegid seadme koostöös ühe Tallinna disainibürooga kahe kuuga valmis. Müük käib peaaegu täielikult Norra kaudu, kus on Bestra suuromanikud ja müügiosakond. Aga Norrasse jääb Best-ra toodangust väike osa, see rändab üle ilma laiali.
Huvitavamat masinaehitus- ja metallitööd kui Bestras on raske leida. Korraga on firmal töös ligi poolsada täiesti erinevat projekti. Iga kell võib sisse sadada mingi järgmine revolutsiooniline tellimus.
Mutle: "Meil ei ole siin tavalisi liinitöölisi, kes treivad tuima näoga aastast aastasse ühte ja sama võlli. Meie töötajatel silmad säravad. Ja nad võivad end uhkusega spetsialistideks pidada nii siin kui ka sealpool piiri."
Bestra juht on rohkem sukeldunud juhtimisstrateegiate maailma, lugenud läbi "sada kilo" raamatuid ning väidab, et võib kolmeks kuuks juhtme seinast välja tõmmata - tootmine Päris käib ilma tematagi nagu õlitatult.
Parimate praktikate otsimisel on tema lemmikuks kujunenud Singapur, kus head isiklikud suhted on tal võimaldanud piiluda nii mõnegi eduka masi-naehitusfirma telgitagustesse.
Mutle leiab, et Singapur oleks Eestile hea eeskuju. Seal on väikesel maa-alal palju oma ala tipptootjaid, ent ometi on Singapurilgi kõik ressursid piiratud. Kuidas siis nii? Väga lihtsalt: Singapuris on normaalne, et ühe kompetentsikeskuse spetsialist jagab oma teadmisi ja oskusi terve trobikonna eri ettevõtetega. Sellisest mudelist unistab Mutle ka Eestis.
