Ilus Kaamos

Tanel Veenre pani kokku Eesti moe hetkeseisu kajastava näituse ning raamatu “Kaamos”.Anne Vetik peatub kolmel kaamoslasel.

“Kaamose” nime kandvale projektile elu sisse puhunud Tanel Veenre usub, et valitud formaat, näitus ja lisaks ka raamat, tõmbab ligi publikut, kel on moe vastu tõsisem huvi. “Näitus lubab süveneda rõivakunsti ilma eredas valguses kablutavate modellide ja trampiva muusikata. Peale terviku saab nõnda rahulikult vaadates oluliseks iga detail.” Ning Taneli arvates on Eesti disainerid tugevad just detailides. “Nad suudavad veel süveneda.”

Kuraator loodab, et selline ülevaatlik vorm on stiimuliks ja mõõdupuuks ka disaineritele – Eesti probleemiks on ju üldiselt väike konkurents.

Kuna nii “Kaamose” raamatus kui näitusel Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis näeb kõrvuti nii meie moemaailma suurkujusid kui uusi tegijaid, tekib muidugi küsimus, kuidas ja kuhu on Eesti mood viimase paarikümne aastaga arenenud. Tanel on veendunud, et andekaid inimesi on igas ajas, erinev on ainult nende suhtluskeel. Oluline on eelkõige anne ja kirglik pühendumine. Panin silma peale kolmele noorele tegijale, kel eespool mainitut küllaga jagub: Taavi Turk, Kristel Kuslapuu ja Liina-Mai Püüa.

Taavi

Viimase ERKI Moeshow suhteliselt nukra üldpildi juures oskas publikut meeldivalt šokeerida Taavi Turk, kes õpib Tallinna Tööstushariduskeskuses rätsepaks. Klassikalise rätsepaülikonna asemel saatis aga Taavi catwalk’ile S&M sugemetega kostüümides kontskingadel meesmodelle. Lisaks šokifaktorile eristas Taavit teistest läbimõeldud kontseptsioon ja iroonia. Loogiline jätk oli osavõtt “Kaamosest”. “Selline ettevõtmine on meie väikeses kultuuriruumis ääretult tänuväärne ja koos näitusega valminud raamat saab päris kindlasti Eesti ja miks mitte ka välismaa moehuviliste hulgas ihaldusväärseks kogumisobjektiks. Kuna ma ise jumaldan selliseid läbilõikelisi moeraamatuid ja suuri moenäitusi, on mul väga uhke tunne olla “Kaamose” projektis esindatud.”

Kuna Taavi on moetandril tegutsenud vaid paar aastat, on ta käekiri alles kujunemas.

“Minu püüe igal sammul šokeerida on asendunud väikeste lõikeliste vimkadega, samuti on tänu paranenud õmblemisoskusele muutunud mulle südamelähedasemaks minimalistlikud ja selged siluetid ning jäigad, turvist meenutavad materjalid,” kommenteerib Taavi. Noore disaineri suureks lemmikuks ja mingil määral ilmselt ka eeskujuks on ekstsentriline britt Gareth Pugh.

Kristel

Kudumid võiksid olla Eesti moe üks iseloomulikumaid osi ja miks mitte ka suurima potentsiaaliga ekspordiartikkel. Ja ma ei mõtle siinkohal Müürivahe tänaval müüdavat kaupa, vaid Eesti disainerite pöörast loomingut.

Uue kooli villaprintsessiks võib vabalt kroonida aastal 2008 “Supernoova” noortekonkursil triumfeerinud Kristel Kuslapuu, kes on end järjekindlalt täiendanud ning on nüüd, 23aastasena, kindlasti üks põnevamaid kohalikke tegijaid. “Mulle meeldib Skandinaavia minimalism ja kuigi ma ise seda äratuntavalt ei rakenda, arvan, et saan mõjutusi just sealt. Samuti olen viimasel ajal inspiratsiooni ammutanud ebausust, needustest ja sümbolitest,” räägib Kristel oma viimaste tööde taustsüsteemist. “Usun, et Eesti disaini avastavad üha enam inimesed väljaspool Eestit. Kohalikke disainereid, kelle töö mulle imponeerib, on palju. Esimesena torkab pähe Projekt, kelle loomingut jälgin ja kellele ennustan pikka ja kaunist tulevikku.”

Kristeli enda uusimat kollektsiooni on võimalik näha oktoobri viimasel nädalal Tallinn Fashion Weekil.

Liina–Mai

Jaanuaris kirjutasin Liina-Mai Püüast Areeni tulevikutähtede erinumbris. Oma kontseptualistliku lähenemise ning pedantse tööstiili poolest silmatorkav Püüa jätkab pärast praktikat Adidases oma disainiõpingud Soomes. “Siin on õppetöö koha pealt palju suurem vabadus, mis on väga meeldiv ja samas täiesti harjumatu. Lisaks on õpilaste suhtumine koolielusse ning töösse väga aktiivne,” kirjeldab Liina-Mai. Viimase põhjuseks peab Liina-Mai seda, et Soome kõrgkoolides on õppekohtadele palju suurem konkurents ja tudengid oskavad seetõttu kättevõidetut enam hinnata.

“Kaamose” projekt on noore disaineri sõnul meeldiv formaat, kuna jäädvustab Eesti moe hetkeseisu ja pakub enam pidulikkust kui lihtsalt üks moe-show. Oma isiklikku suhet moedisainiga defineerib Liina-Mai koketselt: “See on laisk, kuid stabiilne monogaamia. Ilmselt jätkame samas vaimus ka edaspidi.”

“Kaamose” kuraator Tanel Veenre rõhutab lõpetuseks, et hindab moes kunstilist väljendust enam kui häid müügitulemusi. “Äriline mõtlemine on lõks, mis meelitab kunstniku formaalselt turvalisse ja seetõttu täiesti ebahuvitavasse tsooni. Iga kord, kui ma kohtan mõnd oma rada tallavat ja kirglikku annet, olen õnnelik.”

Näitus “Kaamos” on Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis avatud 24. novembrini 2013.