Piraatide pealik suhtles tuntud eestlastega

Dmitrijs Savinsiga on peale Eerik-Niiles Krossi puutunud kokku teisigi tuntud eestlasi. Neid pole Venemaa tagaotsitavaks kuulutanud.

Heiti Hääl (50). Suurärimees

Just Heiti Hääle ettevõtlikkus tõi Savinsi 2006. aastal Eestisse. Häälel oli anda 34aastasele Läti päritolu meremehele töö, millega kaasnes rohkem kui miljonikroonine aastapalk.

Savins hakkas juhtima osaühingut Pakri Tankers, mille omanikeringi kuulus ka Eesti rikkaim naine Tiina Mõis.

Pakri Tankers oli Eesti suurim kaubalaevastik. Parimatel päevadel töötas firma heaks 12 laeva koos meeskondadega. Need vedasid mööda maailma meresid Venemaa vedelkeemiat.

Savinsi käe all kasvas Pakri Tankersi müügitulu 2007. aastal ligi 400 miljonile kroonile. Siis tuli pronksiöö ja Venemaa suunas oma transiidi Eesti asemel teiste riikide sadamatesse. Ärile andsid viimase obaduse kõrged kütusehinnad ja madal dollari kurss.

2009. aastal võlgnes Pankri Tankers eri võlausaldajatele ligi 90 miljonit krooni. Häälel ei jäänud muud üle, kui firma tegevus lõpetada.

Ühel päeval oli Savins kadunud, koos temaga ka mõnisada tuhat krooni. Hääl ei hakanud politseile ja prokuratuurile oma muret kurtma. Ta sai aru, et vajab tõhusamat abi, ja pöördus Eerik-Niiles Krossi poole.

Eerik-Niiles Kross (46). Julgeolekukonsultant

Endine luurekoordinaator nõustas novembrist 2007 Gruusia valitsust. Töö üks tipphetki oli 2008. aastal puhkenud Vene-Gruusia sõda. Kross ja tema poolt moodustatud tiim Eesti endistest riigiametnikest jagas Thbilisis nõu, mille eest grusiinid heldelt maksid.

Kross kasutas oma äri tarbeks Toompeal asunud üüripinda. Kuna seal jäi ruumi üle, andis ta osa pinda omakorda allrendile Pankri Tankersile. Nii saidki Kross ja Savins tuttavaks.

“Olen mõelnud, kas Savins sokutati minu juurde,” ütleb Kross täna. “Ei tundu võimalik.”

Samas tunnistab Kross, et Savinsit huvitasid “luuremängud”. “Ta tundis huvi, kuidas Iraagis oli. Tahtis näidata, kui kõva mees ka tema on. Andis vihjeid, et tunneb mingeid eriüksuslasi. Tal oli jutt, et tuleks piraatlusvastaseid turvafirmasid teha.”

Kui Hääl kurtis Savinsi haihtumise üle, sai Kross aru, et vajab tõhusamat abi. Ta pöördus Martin Plaseri poole.

Martin Plaser (33). Julgeolekukonsultant

Plaser on endine kaitseväelane. Tänavu äratas ta tähelepanu Afganistani sõjakogemustest pajatava raamatuga.

“Nägin teda esimest korda Thbilisis, tuli vabatahtlikuna, oli veel teenistuses, kasutasin teda mõnda aega,” meenutab Kross. Plaser andis Krossi vahendusel Gruusia valitsusele nõu turvameetmete kohta.

Plaser on osalenud Krossi meeskonna nõustamismissioonil ka ühes Lõuna-Ameerika riigis naftaterminali turvamise väljatöötamisel. Seetõttu tundus ta ka Savinsi jälgede ajamiseks õige mehena.

Plaser kinnitas Ekspressile, et tal on olnud Savinsiga “juhuslik kohtumine viis minutit”. Täpsemalt ta rääkida ei soovinud. Teadaolevalt ei ole Heiti Hääl oma kadunud raha tagasi saanud.

Plaser aga peab turvafirmat, mis pakub laevafirmadele kaitset piraatide eest.