Unustage Apple ja Samsung – siit tuleb Jolla!

Nokia endised töötajad paiskavad 27. novembril turule uue nutitelefoni Jolla.

Just siis, kui areng nutitelefonide väljanägemises näikse olevat seiskunud ja kõik vorbivad rikastumise lootuses üksteise võidu vaid äppe, toob Soome firma Jolla turule nutitelefoni, mis on uus nii seest kui väljast.

Näib hullumeelsus trügida nullist turule, kus ühest küljest surub Google, teisest Apple, kolmandast Microsoft. Ja küünarnukkidega võitleb seal vahel veel terve hulk tegijaid.

“Tegelikult on valikuid vaid kaks – kas oled Fordi või Toyota mees,” ironiseerib üks Jolla asutajatest, ameeriklane Marc Dillon nutiturul toimiva üle. “Ehk siis kas Apple või Google – aiad on oma tehnoloogiate ümber ehitanud mõlemad.”

Kohtun Dilloniga Jolla kontoris Helsingis. Samas hoones pesitseb üliedukas Soome mänguarendaja Supercell. Dillon valmistub järgmisel päeval Põhja-Euroopa suurimal startup-messil Slush välja hõikama Jolla telefonide esimese müügipäeva – 27. november.

Dillon asus Nokiasse tööle 2001.aastal USAs. Sealsetes Nokia laborites valmisid esimesed Maemo ja MeeGo operatsioonisüsteemide nutiseadmed ja Nokia N-seeria telefonid. N9 oli ainus ja viimane Nokia MeeGo platvormi telefon. “Ikooniline toode, mis paljudele meeldis,” ütleb Dillon.

2011. aastal otsustas Nokia MeeGo hüljata. Soomlaste telefonid said sisu Microsoftilt. Firma ei hakanud torpedeerima nokialaste kavatsusi töölt lahkuda ja uusi konkureerivaid ärisid luua, otse vastupidi – Nokia innustas asutama uusi startup’e. Nii haarasidki Dillon ja punt teisi MeeGo arendusjuhte härjal sarvist ja lõid Jolla.

“Nüüd, kaks aastat hiljem, hakkame vaikselt täiskasvanuks saama,” tunnistab Dillon 100 töötajaga Jollast rääkides. “Enam ei pea me pead murdma, kust saaks projektori, toolid, wc-paberit või kohvi.”

Dillon tunnistab, et MeeGo hülgamine oli südantlõhestav. “Enne Jollat olime õhinaga Nokia juures, tahtsime luua suurepäraseid asju. Meil oli tugev usk N9sse ja see ka müüs päris hästi. Nokial olid kõik võimalused läbi lüüa. Aga ta andis alla – meie osas,” räägib Dillon.

Mida uut pakub Jolla?

Dillon möönab, et nutitelefonidest on väliselt saanud tarbekaup. Mäletate veel, kui erinevad nägid välja mobiilid kümme aastat tagasi? Täna poes vaatad – kõik peaaegu ühesugused musta värvi õhukesed klotsid.

Jolla mees seletab, et kui mobiilinduses midagi uut ja huvitavat juhtub, siis “tuleb tavaliselt keegi ja ehitab selle ümber seina”. Näiteks Google, kes surub kasutama ainult oma teenuseid, või mõni suur USA operaator, kes nõuab telefonitootjatelt, et need teeksid seadmed tema “kasutajanäoga”, enne kui need poodi müügile pääsevad.

Jolla baseerub tehniliselt kõigile avatud Linuxi platvormil. Selle operatsioonisüsteem Sailfish (tõlkes purikala) on edasiarendus Nokia “hüljatud” MeeGost.

“Turg on täielikult stagneerunud ja homogeenne,” leiab Dillon. “Apple’il on oma pood, kust jookseb raha otse firma pangaarvele. Android ja Google – neil on lisaks poele veel teenused (kaardid, reklaam), mis on ümbritsetud seintega.” Jollafonidele võivad kõik rakendusi luua ja ärimudeleid ehitada. (Jollades toimivad ka Androidi äpid.)

Firma kasutab Nokia kaarte ning teeb koostööd vene äpipoega Yandex, et Jolla kasutajateni jõuaksid esimesest päevast alates kõik popimad mobiilirakendused (sh Facebook ja Skype). Jolla enda äpipood kannab nime Jolla Store.

Ent miks on Jollal vaja ka päris oma “telefonikesta”?

Dillon: “Et asi oleks päris! Mitte lihtsalt ei tiksuks tarkvara kusagil seadmes.”

Uudiseks on vastavalt oma iseloomule või tujule vahetatav tagakaas, mille sees peitub ka kiip. Vahetad, klõpsti, kaane ja saad uue välimusega telefoni pluss midagi uut ka kesta alla: uue mängu, uue ekraani väljanägemise jne.

Lõhnab reklaamivõimalusena eriti noorte suunal: saad laheda välimusega tagakaane koos laheda uue sisuga ning uhkeldad sõprade seas, kui supercool sinu vidin on nii seest kui ka väljast.

Telefoni külge saaks klõpsata ka näiteks kiibi, millega pääsed oma tööandja arvutivõrku, ühendada lisaaku, lisamälu, klaviatuuri, suitsuanduri jne.

Jolla telefon näeb paljuski välja nagu minu taskus piiksuv Sony Xperia, kuid sellel pole ühtki staatilist nuppu ja juhtimine käib, siuh-säuh, sõrmevibutustega. Neid vibutusi tuleb pisut õppida, nendega harjuda. Aga kui “kool” läbitud, on “jollafoniga” navigeerimine lapsemäng.

Telefoni võib isegi silmad kinni käsitseda, orienteerudes vaiksete klõpsude järgi.

Dillon ütleb, et Jolla inimesed on oma töö vilju juba mõnda aega kasutanud ja teavad, et see on hea ja lihtne. “Isegi kui telefonil on üks nupp, siis miks ma pean kogu aeg mõtlema selle vajutamise peale?”

Nüüd tahab Soome “uus Nokia” väikese tegijana turul maksimaalse kõmu tekitada. Panustatakse suust suhu reklaamile. “Selleks, et miljoni inimeseni jõuda, piisab, kui üks inimene räägib meist kahele inimesele, need kaks edasi kumbki kahele ja nii edasi – kokku 23 korda!”

Ameeriklane kiidab, et Jollas töötavad parimad spetsid. Kedagi ei võeta tööle selleks, et ta teeks, mida tal kästakse. Inimestel peab olema visioon ja töö peab olema “fun”.

Hiljuti kutsuti kogu Jolla kaader Helsingisse ja korraldati energiast pakatavad arendustalgud. “Tööviljakus kahekordistus. Meil tuli vaid aeg-ajalt ukse vahelt pitsat sisse libistada.”

Soomlased on Jolla suhtes äraootaval seisukohal. Ka paljud iga päev ninapidi mobiilithnoloogiates olijad ei oska Ekspressile Jolla kohta midagi kosta. “Kui sealt tuleb edulugu, on see suuresti boonuseks,” arvab üks arendaja.

“Jollafon” ei ole kaugeltki turu odavaim, maksab 399 eurot. Dilloni sõnul on juba tuhanded selle endale ette tellinud, müüki tuleb ta veebis ja Soome operaatori DNA poodides. Edasi laieneb müügivõrk üle Euroopa ja Aasiasse. Dillon vihjab, et tulemas on ka Jolla tahvelarvutid.

“Mida ikkagi teha kavatsete, et inimesed endale just Jolla valiks?”

“Vabandust, ma ei saa sellest küsimusest aru...”