Hellar Grabbi: “Kennedy meeldis mulle väga!”
USAs elaval eesti kirjanduskriitikul ja toimetajal Hellar Grabbil (84) on Kennedy mõrvapäev tänaseni silme ees. Ta oli äsja saanud 34aastaseks ja töötas USA Kongressi Raamatukogus.
Kus sa parajasti olid, kui president Kennedy tapmisest kuulsid?
Kennedy mõrvapäeval olin oma töökohal USA Kongressi Raamatukogus. Istusin koos samas asutuses töötava kolonelleitnant Eduard Reissaarega peahoone ühes kõrvalises kohvitoas ja ajasime juttu poliitilistel teemadel. Oli unine õhtupoolik, kui koridorist ulatus meieni järjest valjemat kõnekõminat ja hüüatusi. Üks mees tuli jooksujalu kohvituppa ja hüüdis: “President has been shot! He is undergoing surgery in Dallas hospital!”
Kas me kuulsime õigesti? Toona ei saanud mina ega Reissaar aru, mis on juhtunud. Nii ootamatu ja sensatsiooniline oli see kiirustades hüütud teade. Keegi tõi kohvituppa raadio. Sealt kuulsime selgesti, et sooritati atentaat ja president on raskelt haavatuna haiglas. Reissaar ruttas oma osakonda, mina jäin kohvituppa. Umbes tunni pärast teatas raadio, et Ameerika Ühendriikide 35. president John Fitzgerald Kennedy on surnud.
See on sul väga eredalt meeles.
Mõni ajaloosündmus ei jää mitte ainult meelde, vaid eluks ajaks salvestub mällu, kus sündmust esimest korda tajuti. Ameeriklastel on selliseid traumaatilisi sündmusi kolm. Pearl Harbori mere- ja lennuväebaasi pommitamine 7. detsembril 1941, president Kennedy mõrvamine 22. novembril 1963 ja rünnak Maailmakaubanduskeskusele New Yorgis 11. septembril 2001.
Kuivõrd Kennedy tapmine sind isiklikult vapustas?
Pinge lahtumine andis voli emotsioonidele. Mul olid silmad märjad. Mitmed raamatukogu teenistujad kohvitoas, nii naised kui mehed, nutsid nuuksudes. Kaks neegrinaist vajusid minestanult kokku. Mind valdas tühjusetunne. Kennedy meeldis mulle väga. Meeldis tema nooruslikkus, tema iirlaslik sarm ja huumor. Meenub telepilt tema ametisse vannutamise päevast jaanuaris 1961. Kõigepealt muidugi tema suure energia ja vitaalsusega esitatud kõne, mille meeldejäävamaid lauseid tsiteeritakse siiamaani: “Tõrvik on edasi antud uuele põlvkonnale!” või “Ära küsi, mida su isamaa saab teha sinu heaks, vaid küsi, mida sina saad teha oma isamaa heaks!”.
Oli JFK mõrv suur hoop Ameerika eestlastele? Toetasid nad ju presidendivalimistel teda, luues selleks isegi eraldi komitee, milles sinagi osalesid.
Hoop oli ainult inimlikul pinnal. Poliitilist hoopi ei olnud, kuna JFK ja Ameerika eestlased olid poliitilised vastased. JFK poolt hääletas vaid 15–20 protsenti eestlastest, valdav enamik nende häältest läks Richard Nixonile. Kennedy oli teatavasti demokraat ja Ameerika eestlased on vabariiklased.
Mis puutub sinu nimetatud komiteesse, siis tõesti selline komitee asutati Helmo Raagi ja minu ettevõttel, ametliku nimega Estonian-Americans for Kennedy & Johnson. See oli rohkem värvi näitamine, sest eestlaste enamikku ei oleks keegi saanud Nixoni toetamiselt lahti kangutada.
Prokurör Jim Garrison uskus, et JFK mõrv oli vandenõu ja üritas seda paljastada. Mida arvad temast?
New Orleansi prokurör Jim Garrison näis ise uskuvat, et ta on õigetel jälgedel. Traalides sadamalinna kõrtside sopastes vetes ning homoseksuaalide ja narkomaanide hämarates klubides ja räpastes urgastes, tõi ta esile terve galerii vastikuid tüüpe, kes rääkisid nii mõndagi, kuid ei suutnud seda Kennedy mõrvamisega siduda. Alguses palju tõotanud uurimine varises kokku, kui kõige tähtsam tunnistaja vajas mälu ergutavaid drooge, selleks et midagi meenutada. Teda ei usutud enam üldse. Sama käib Garrisoni kohta.
Kennedy mõrva uuris president Johnsoni käsul loodud Warreni komisjon, mille lõppseisukoht oli: presidendi tappis Lee Harvey Oswald, kes tegutses üksi. Kas usud seda ja mida üldse temast Ameerikas täna arvatakse? Hiljuti oli uudistes lugu, et keegi on kirjutanud omakorda uurimuse Warreni komisjoni tööst, leides sealt rohkelt vigu.
Kui 50 aasta jooksul ei ole leitud mitte midagi, mis lükkaks ümber Warreni komisjoni töö alustalasid, siis soovitan ka eesti amatööruurijatel jätta oma viljatu tegevus.
Millised olid Oswaldi sidemed CIA, KGB ja Kuubaga?
Kontakte oli tal kõigi kolmega, ta opereeris nende tegevusväljadel tõenäoliselt üksikvõitlejana. CIA hoidis tal silma peal, vaevalt et mingi koostöö nende vahel aset leidis. Ka Kuuba oli Oswaldi suhtes ettevaatlik ja tõrjus tagasi Oswaldi lähenemiskatsed. Omaette huvitavad on Oswaldi suhted Nõukogude Liiduga, mille ümber on olnud üllatavalt vähe spekulatsioone. Ka väljamõeldud vandenõuteooriaid ei ole minu teada tõstatunud, kus Oswald oleks olnud Nõukogude agent. Aga siiski ehk kümme nädalat pärast Kennedy mõrva tuli Genfis USA poolele üle KGB alampolkovnik Juri Nossenko, kes enda jutu järgi haldas Oswaldi toimikut Oswaldi Venemaal käigust saadik. FBI ja CIA ülekuulamistel eitas Nossenko KGB rolli Kennedy mõrvaga seoses, aga ta võis ju ka valetada ülesandega hajutada KGB osalust vandenõus, või koguni juhtivat osa vandenõus. Mulle tundub kahtlane see vaikus, mis on ümbritsenud KGB seostamist Kennedy tapmisega. Viibis ju Oswald tükk aega Venemaal, kus teda oli võimalik mõjutada.
Kuidas hindad JFK tegevust presidendina? Milles ta ebaõnnestus?
Suur ebaõnnestumine oli JFK ametiaja alguses Ameerika patronaaži all tehtud kuubalaste meredessant Kuubale, mis nurjus ühe osa Ameerika sõjalise abi mittesaabumise tõttu – lennuväe toetus jäi ära. Dessandi plaanid kavandati juba eelmise presidendi Eisenhoweri ajal ja seda ei saa seepärast ainult Kennedy arvele kirjutada.
Mida sa pead JFK märkimisväärsemateks saavutusteks?
Suuri saavutusi on kaks: rahvusvahelisel areenil lahendas JFK tuumasõjaga ähvardava Kariibi mere kriisi nii, et Venemaa pidi taanduma oma ettenihutatud positsioonidelt.
Teiseks õnnestumiseks tuleb pidada kosmoseprogrammi energilist rakendamist. Püstitati kindel eesmärk, inimese lend kuule, ja see saavutati. Sellega kaasnes vastavate teadusalade ja üldse teaduse prestiiži suur tõus.
Tähelepanuväärseks õnnestumiseks saame lugeda noortele Rahukorpuse rajamist, mis kujunes kõigiti populaarseks. Siis astuti samme afroameeriklaste kodanikuõiguste kindlustamisel. Edendati majanduskasvu, kus hüüdsõnaks sai “tõusu ajal kerkivad kõik paadid” (rising tide lifts all boats).
Võib-olla Kennedy suurim panus isamaale on tema külgetõmbav, särav ja unustamatu isiksus.
■1917 sündis Brookline’is diplomaadi peres.
■1940 lõpetas Harvardi ülikooli.
■1941–45 võttis osa teisest maailmasõjast. Oli torpeedokaatri PT-109 kapten, mida 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja. Meeskonna päästmise eest ülendati leitnandiks ning teda autasustati.
■1946 valiti Bostoni kongresmeniks.
■1952 sai Massachusettsi senaatoriks.
■1960. aastal võitis USA presidendivalimised ja temast sai USA 35. president. Kennedy astus ametisse 20. jaanuaril 1961 ja oli president kuni 22. novembrini 1963.
■1961 organiseeris Fidel Castro kukutamiseks Sigade lahe dessandi, mis kukkus läbi.
■22. novembril 1963 mõrvati Dallases.
■John F. Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega.
■John F. Kennedy noorem vend USA kohtuminister Robert Kennedy mõrvati 1968. aastal.
