Halb hinnaüllatus vähihaigetele
Vähihaiged on ärevil Haigekassa otsusest, mille järgi uuel aastal ei maksta neile enam sajaprotsendiliselt kinni imerohtu Glivec, mille eest võitles aastaid tagasi vähki surnud Marge Valdmann.
„Mu vereproov oli nii halb, et elada oli mul väga vähe,“ tunnistab Eesti Leukeemia ja Lümfoomi Liidu anonüümsust paluv juhatuse liige, kellele arst pani 2009. aastal krooniline müeloidse leukeemia diagnoosi. Varem nohu, põskkoopapõletike ja mädanikega võidelnud mees hakkas koheselt võtma onkoloogiliseks imeravimiks peetud kallist ravimit Glivec. Nüüd, neli aastat hiljem, käib ta tööl ning tema tervis on hea.
Kuna Gliveci patendi aeg on Euroopa Liidus möödas, siis 2014.aastal on turule lubatud ka geneerilised imatiniibid. See tähendab, et Glivec, mille hinna (2390 eurot kuus) haigekassa seni sajaprotsendiliselt hüvitas, vahetatakse odavama koopiaravimi vastu, nende hinnad jäävad vahemikku 1400 - 1800 eurot. Leukeemiahaiged, kes tahavad Glivecit edasi võtta, peavad maksma omaosaluse ehk umbes 900 eurot.
„See oleks täiesti vastuvõetamatu,“ ütleb leukeemiahaige mees. Teda ei hirmuta ainult rahaline pool, vaid et uut ravimit ja selle kõrvaltoimet on vähe uuritud.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloog Edward Laane sõnab, et ta ei tea, kui tõhus on koopiaravim haiguse kaugele arenenud faasis. Seda seetõttu, et geneerilistelt ravimitelt ei nõuta kalleid kliinilisi ravimiuuringuid, just see teebki nende hinna odavamaks.
