Sahinad ja hüüded: Suur Vend jätku meie telefonides ja arvutites sorimine
Tohoh?! Hulk lauljaid – Sting, XYZ – ja kõik tuntumad internetifirmad tegid sel nädalal avalduse, et Suur Vend jätku meie telefonides ja arvutites sorimine. Kas nad kõik on kurdid? Eesti president ja teised EÜS-lased ütlesid ju suvel selge sõnaga, et las nuhivad ja see teema on vaibumas?!
Ansip sõitku Brasiiliasse Rahvusringhäälingu juht Margus Allikmaa saatis laupäeval oma mobiililt nördinud teate: “Õhtulehe spordiküljel olevat mingi minu tsitaat: “Ansip sõitku Brasiiliasse, kui tahab jalgpalli MMi näha. See tuleb odavam kui 600 tuhat.” Või midagi sarnast. Mina seda pole öelnud.” Tegelikult ilmus Allikmaale omistatud lause Õhtulehe naljaküljel.
Hotellide armukadedus Viking Line toob ühe reisilaeva Eesti lipu alla ja värbab siit 200 teenindajat. Tallinna hotellidel, räägitakse, on häda käes – toateenijad ja muud teenindajad piiluvad Viking Line’i palkasid...
Tõhus muusikamasin Aprillist Eesti turul kättesaadav muusikastriimimise teenus Spotify avaldas eelmisel nädalal kõige enam kuulatud lood, albumid ja artistid. Eestlased vajutasid Spotifys kõige sagedamini mängima Ameerika indibändi Imagine Dragons albumi “Night Visions”, ühtlasi oli Imagine Dragons kõige rohkem kuulatud artist meie nurgas. Aasta enim mängitud lugude arvestuses jäi aga Imagine Dragonsi laul “Radioactive” alla Daft Punki palale “Get Lucky”. Suvel ka festivalil Positivus esinenud Imagine Dragonsi kauamängiv sai kõige rohkem striimimist ka Lätis ja Leedus. Uuri detailsemalt, millises riigis mida kuulata armastatakse, aadressilt www.spotify.com/us/2013/.
Meie Mees Wipos Eesti suursaadik ÜRO juures Genfis Jüri Seilenthal kandideerib Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peadirektoriks. Ülejäänud kandidaadid on Austraaliast, Nigeeriast ja Panamast.
Palju õnne, eesti keel Helsingi ülikoolis oli kuu alguses konverents “Eesti tõmbab!”, millega tähistati eesti keele ja kultuuri akadeemilise õppe 90. aastapäeva Soomes. Kõige pikemalt on eesti keelt väljaspool Eestit õpetatud just Soomes Helsingi ülikoolis, kus eesti keele lektoraat avati 1923. aastal. Esimeseks lektoriks sai luuletaja Villem Grünthal- Ridala. Praegu õpib eesti keelt maailma 30 kõrgkoolis umbes 1000 üliõpilast.
