Tehnoloogia – aina nutikam maailm
Tehnohiiu Cisco ennustuste kohaselt on 2015. aastaks netiga ühenduses 25 miljardit seadet, 2020. aastaks aga juba 50 miljardit, ning lõpuks – kõik. Oodatakse “asjade interneti” võidukäiku, mis peaks päädima “kõigi ja kõige internetiga” (internet of everything).
Oleme peaaegu pidevas ühenduses internetiga nutifonide kaudu, meie asukoht on iga kell teada, ent üha enam on võrgustatud ka telerid, autod, ühistransport ning linnaruum üldiselt, näiteks turvakaamerad ja foorid. Kõik nad on andmeallikad – andmeid saab aga koguda ja analüüsida ja neile saavad masinad reageerida. Teenused, mida nii kogutud andmete põhjal pakkuda, võivad uuel aastal massidesse minna. Nad on juba tulnud (Google Now), kuid peavad muutuma kontekstitundlikumaks, et sööta meile ette infot, mis ennetaks meie soove ja millest oleks abi. Idee sellest, et mingist kauplusest möödudes võib mu nutifon ette sööta selle eripakkumise, tundub tüütu senikaua, kuni nutifon suudab eristada neid kauplusi, mida me vabatahtlikult oleme sotsiaalmeedias järginud või mille toodete vastu oleme muul viisil huvi ilmutanud.
Kõik see püstitab tuleval aastal veelgi teravamalt küsimuse, kas privaatsus ja andmetöötlusega loodav lisaväärtus on omavahel tasakaalus. Üks asi on (veel) tajumatu Suure Venna (nt NSA) nuhkimine, teine president Ilvese rõhutatud Väikese Õega (erasfäär) seotud ohud, nagu tarbimisharjumuste või ebameeldivate piltide ilmsikstulek. Arvestades, et Facebooki- ja Twitteri-laadsed sotsiaalmeediateenused on üha enam suhtlemise keskpunktiks ning kaamerad on igal pool, tuleb andmekaitsel kõvasti tööd.
Eelnimetatud maailmade ühildumine veab mitmeid trende, näiteks m-raha levikut ja isegi nutifonide ekraanide suurenemist. Peab ju üha suurenev infovoog ekraanile ära mahtuma. Sügisel välja tulev uus Apple’i iPhone 6 on arvatavalt 5tolline, kuid üha rohkem tuleb hiiglaslike, kuni 6tolliste ekraanidega nutifone. Ekraanid lähevad veelgi teravamaks, Samsungi lipulaevalt S5-lt oodatakse erakordse “2k” resolutsiooniga ekraani, sellist teravust pole enamikul monitoridelgi. Tippklassi telefonid saavad kumera ekraani. Suurenevad ka tahvlite mõõtmed. Apple’i uus iPad arvatakse olevat 12tolline. Nende seadmete arvelt väheneb jätkuvalt tavaarvutite müük, mis 2014. aastal pole enam meie arvutimaailma keskmeks. Selleks saab üha enam personaalne pilv, kus hoiame oma dokumente, muusikat, filme, märkmeid, millele pääseme ligi ükskõik millise seadmega.
Pilveteenuste tohutu kasv on ilmselt üks aasta märksõnu. Ent seda on ka nn kantav tehnika, mis jõuab nišitoodetest laiemasse kasutusse. 2013. aastal nägime selle veidraid väljendusi, näiteks nutikindad, mis traadita taskus oleva telefoniga ühenduvad ja millega, üks sõrm kõrva ääres, teine suu juures, saab rääkida.
Tänavaruumis võib täheldada kahtlaste prillidega isikuid. Google tuleb avalikult välja seni poolsalajaste Google Glassi nutiprillidega, millele kuvatakse asukohapõhist kasutajale kohandatud infot, linna kaarti, sotsiaalmeediat vms ja millega saab ka filmida. Nutiprille oodatakse ka Samsungilt, LG-lt jt.
2013. aastal ei tehtud ära läbimurdelist nutikella, millelt vaadata nutifoni taskust välja koukimata SMSe, FB postitusi, helistajat jne. Samsung üritas, kuid nende esimene sai kallis ja kohmakas. 2014. aastal eeldatakse, et nutikellaga tulevad välja Google ja Apple. Õhus võib olla pöördeline moment nagu 2007. aastal, kui Steve Jobs esitles mobiilimaailma murrangu toonud iPhone’i.
Microsofti osas on ootused selged: ootame peamiselt uut Windowsi versiooni, kus tuuakse tagasi kasutajate meelehärmiks ära kaotatud Start-nupp.
