Mida toob aasta 2014?
Talv
Eestlased läksid uuele aastale vastu rahulikumalt kui mullu. Detsembris oli tarbijate kindlustunde indikaator -5, aasta enne seda -10 ja kaks aastat tagasi -18 (kõige hullem oli seis märtsis 2009, kui indikaator näitas -37). Kindlasti pole ajad majanduses parimad, kuid Eesti Pank ennustab SKT kasvu kiirenemist 1 protsendilt 2,6 protsendini.
Riik ei pea valmistuma kärbeteks, sest eelarve täitumist soodustab ka inflatsioon, nominaalne SKT peaks kasvama seetõttu 5,6 protsendi võrra. Globaalses majanduses panustavad arenenud suurriigid (USA, Jaapan, ÜK, Saksamaa) SKT kasvu rohkem kui masu ajal esile kerkinud nn BRICs riigid (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina). Euroala seis tundub märksa kindlam kui mõni aasta tagasi, kuid Euroopa Liidu eesistumise üle võttev Kreeka võib siiski vajada uut abipaketti. Kreeka SKT on kahanenud 2008. aastast saadik ja jätkab vähenemist.
1. jaanuaril hakkas Läti kasutama ühisraha euro (lätipäraselt eiro). Euroopa Keskpanga (EKP) peahoones Frankfurdis tekkis 18. riigi euroalaga liitumise puhul kummaline probleem: ümarlaud, mille taha panga nõukogu iga kahe nädala järel koguneb, on küll piisavalt suur, et sinna mahub ka Läti keskpanga president, kuid raskusi oli tema nimesildile koha leidmisega. Ruumiprobleemile pakub lahendust EKP 45korruseline uus peahoone, mis peaks valmima tänavu sügisel. Nagu ikka, läheb ka selle maja rajamine oodatust palju kallimaks. 500 miljoni euro asemel räägitakse nüüd juba isegi 1,3 miljardist eurost.
Euroopa kultuuripealinna tiitel on naabrite käes – Riial ja Umeål Rootsis.
Aasta alguses annab Eesti number üks metsapaitajate shoegaze-duo Imandra Lake välja teise albumitäie muusikat.
1. jaanuaril võttis kogu riigisisese reisirongiliikluse üle Eesti Liinirongid – Elroni nimi oli juba varem kasutusel, seetõttu saab veofirma seda kasutada üksnes kaubamärgina. Elroni laienemine on järjekordne näide riigikapitalismi võidukäigust moodsas Eestis, mis väljendub eeskätt transpordi alal. Andrus Ansipi valitsemise ajal on riik taasnatsionaliseerinud Eesti Raudtee ja Estonian Airi ning plaanib enda kätte haarata ka praamiliikluse Lääne-Eesti saartega. Marcel Vichmann ja Vjatšeslav Leedo tunnevad ohtu.
10. jaanuaril on aasta alguses juubelit tähistava Manfred Vainokivi uue dokumentaalfilmi “Riigivargad” esilinastus.
Jaanuaris Austraalia lahtistel on põhjust pöialt hoida Kaia Kanepile, kes suure osa möödunud hooajast kulutas vigastuse ravimisele. Kahtlane, kas WTA reitingus 30. kohta hoidev Kanepi kohe aasta esimesel Grand Slami turniiril väga kaugele jõuab. Tõenäoliselt tuleb tema parim tulemus – veerandfinaali jõudmine – hiliskevadel Prantsusmaa lahtistel.
16. jaanuaril avatakse Kumu kunstimuuseumis 2013. aastal Veneetsia biennaalil Eestit esindanud Dénes Farkase projekti “Evident in Advance. Ilmne paratamatus” kodustele tingimustele kohandatud väljapanek. See on esimene kord, kui Kumu ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus teevad meie biennaaliprojektide kodumaal tutvustamise osas koostööd. 2015. aasta Veneetsia biennaali Eesti projekti avalik konkursi tähtaeg on märtsi lõpus. Seega peaks kevadeks olema selgunud juba järgmine Eesti biennaalikunstnik.
Jaanuaris toimuvad ka juubelit tähistavad konverentsid “Kivisildnik 50” ja “Krull 50”.
17. jaanuaril jõuab kinno Eesti ja Hispaania ühistöös valminud mängufilm “Mustad teemandid”.
23. jaanuaril on kuue noore filmitegija lühifilmide kassetti “Mitte keegi peale sinu” esilinastus.
Jaanuari lõpus algab Docpoint Tallinn, seal ilmselt linastub mõni uus Eesti dokumentaalfilm.
1. veebruaril paneb ameti maha kohaliku panganduse suurkuju Vahur Kraft. Ametlike teadete kohaselt lahkub Kraft Nordea Eesti haru juhi kohalt omal tahtel. Tema meretagused ülemused on minekuga rahul, sest Põhjamaade suurpank ei vaja, et tema tähtis tegelane figureerib poliitiliselt tundlikus VEB Fondi skandaalis. Nordea Eesti uueks juhiks saab Andreas Laane.
Veebruaris algab Tallinna XVI graafikatriennaal.
1. veebruaril asub ametisse Janet Yellen, esimene naisjuht USA keskpanga (Föderaalreservi) ajaloos. Yellenilt oodatakse, et ta jätkab majanduse turgutamiseks madalate intressimäärade poliitikat. Pessimistid pelgavad, et odava raha mõjul kogub jõudu varjatud inflatsioon. Viimasel ajal ongi väga kiiresti kasvanud väärtpaberite ja kinnisvara hinnad. Küsimus on, kas inflatsioon kandub edasi ka teistesse hindadesse või toimub tagasilöök börsil ja kinnisvaraturul. Tegemist pole ainult riskiga Ameerikas: ka Eesti Pank hoiatab oma viimases majandusprognoosis, et “kiire palgakasvu ja väga madalal püsivate intressimäärade tingimustes säilib oht kinnisvara hinna liigkiireks kasvuks”.
2. veebruaril toimub New Jerseys ameerika jalgpalli finaal (Super Bowl). Nii nagu aastaid tagasi tuli eestlastel Baruto tõttu endale selgeks teha sumoreeglid, tuleb tänavu end kursis hoida Ameerika jalgpalliga. Margus Hunt ja tema Cincinnati Bengalsi tiim on jõudnud juba play-off’i ja pole välistatud, et nad jõuavad finaali.
Veebruaris peaks käiku minema Eesti ja Soome vaheline veealune elektrikaabel Estlink-2, mis kasvatab elektri ülekandevõimsuse kahe riigi vahel 350 megavatilt 1000 megavatini.
7. veebruaril algab Sotšis taliolümpia. Kindlasti kirjutavad maailma ajalehed rohkelt artikleid geide õiguste puudumisest ja inimõigustest Venemaal, megakorruptsioonist ning paljust muust spordivälisest. Sel korral eestlased medaleid ei võida. Olgem rahul, kui keegi (näiteks Aivar Rehemaa) üllatab kümne hulka tulekuga. Tulevad ka kaasaelamist pakkuvad toredad kohad 30 parema hulgas (laskesuusatajad ja suusahüppaja Kaarel Nurmsalu).
Vene sportlased teevad mängudel puhta töö – võidavad kõige rohkem medaleid, nagu kanadalased neli aastat tagasi Vancouveri olümpial, kus venelased esinesid väga kahvatult. Kreml on taktitundeliselt hoidunud ütlemast, mitut medalit ta tahab, ent ainuüksi fakt, et kuldmedali võitja saab ligi 90 000 eurot, reedab kõrgeid ootusi. Kõige vingemat intriigi võib oodata meeste hokist. Kas venelased suudavad võtta revanši Vancouveri olümpial poolfinaalis Kanadalt saadud suure kaotuse eest?
14. veebruaril ilmub järjekorras seitsmes sooloalbum Vaiko Eplikult. Seni on uue plaadi “Nõgesed” plahvatusliku sisu kohta hoiatuse andnud laulud “Murelik brünett” ja “Mõtetes mõrudais”.
Veebruaris tähistab kümnendat sünnipäeva maailma suurim sotsiaalvõrgustik, enam kui miljardi liikmega Facebook.
Kevad
Märtsis algavas vormel-1 sarjas võetakse kasutusele turbomootorid. Seetõttu on hooaja põhiline intriig, kas viimase aja edukaimad meeskonnad (Red Bull, Ferrari) jätkavad võidukursil ka nüüd. Ja kas keegi suudab troonilt tõugata Sebastian Vetteli.
Märtsis peaks tulema Martti Helde kauaoodatud mängufilm “Risttuules”.
Märtsis avaldab Forbes järjekordse maailma miljardäride edetabeli. Enim miljardäre peaks nüüd elama Põhja-Ameerika asemel Aasias.
Märtsi lõpus toimub eeldatavasti Reformierakonna üldkogu, mis on tähelepanuväärne seetõttu, et Andrus Ansip (pildil) kordas ka aastalõpuintervjuus Ekspressile, et tema jaoks on käesolev peaministriperiood viimane. Samuti, et uue esimehe, peaministrikandidaadi omaksvõtmiseks peaks inimestele aega andma ja seega tuleks ta varakult nimetada. Kõige loogilisem aeg selleks on kevadine üldkogu. Uue esimehe isiku suhtes pole selgust. Välisminister Urmas Paet eelistab tõenäoliselt eraelulistel põhjustel pigem kohta Euroopa Parlamendis ja jääb veel ootama oma esimeheks kandideerimise õiget aega. Kristen Michal ja Keit Pentus-Rosimannus ei tooks kaasa vajalikku mainevärskendust. Kaja Kallas pole veel piisavalt “oma” inimene. Kõige suuremad lootused on pandud Siim Kallasele (pildil), kellelt võidakse seda nõuda teenena erakonnale toetuse eest 2016 presidendi valimistel.
1. aprillil avab Läti elektrituru kodutarbijatele, mis annab Eesti elektrifirmadele uusi müügivõimalusi.
Eesti olulisima kaasaegse kunsti auhinna Köler Prize’i neljas nominentide näitus avab EKKMi hooaja 26. aprillil.
1. mail möödub kümme aastat Eesti ühinemisest Euroopa Liiduga, mis avas meile siinkandi suurima ühisturu ja lubas kümnetel tuhandetel eestlastel minna tööle Soome, Rootsi ja teistesse riikidesse. Tänavu kasvab konkurents võõrtööliste turul, sest liidus kaovad piirangud Bulgaaria ja Rumeenia tööjõu kasutamisele.
Ehkki Eesti meeste korvpallikarika võitis hiljuti Tartu Ülikool/Rock, võidab mais meistritiitli siiski Tallinna Kalev/Cramo. Neil on pink pikem.
Võimalik, et juba kevadel lahkub niigi õhukeselt Tallinna börsilt veel üks ettevõte: aktsiaselts Järvevana, mis loodi vaid maadevahetuse kohtuasja tarbeks. Praegu on protsess jõudnud Riigikohtu tasemele. Kas Järvevana lõpetab tegevuse võitjana või kaotajana, pole ennustatav. Maakohtus võitis Toomas Annus ja Ko, ringkonnakohus andis õiguse prokuratuurile. Advokaatide aastate pikkuse töö arved tulevad igal juhul väga kopsakad ja ühiskonna vapustus suur.
25. mail toimuvad europarlamendi valimised, taas avatud nimekirjadega nagu 2004. aastal. See tähendab, et erakonnakaaslased püüavad hakata üksteist ihaldatud koha pärast üle trumpama. Kas Marko Mihkelson püüab ära teha Tunne-Väldo Kelamile? Kas Yana Toom või Mihhail Stalnuhhin püüab tõmmata vaipa Kadri Simsoni (pildil) jalge alt? Kas Jevgeni Ossinovski teeb katse mööduda Ivari Padarist?
Kihlveokontorites on võimalik ilmselt kõige vähem raha võita panusega, et Keskerakond saab kaks kohta, Reformierakond Siim Kallase või Ansipi kandideerimise korral samuti kaks, sotsid ja IRL kumbki ühe. Seda kaunist pilti võib rikkuda vaid Indrek Tarand, kes otsib kohta, kus ta saab; ning perekond Helmede partei, kellel on erinevalt kohalikest valimistest Euroopa Parlamenti kandideerides selgem positsioneering, äärmuste liikumapanemiseks sobilik üks ringkond ja eeldatavalt madal valimisaktiivsus, ning Euroopa euroskeptikutelt ka rahalist tuge loota. Personaalias on põhjust arvata, et Euroopa Parlamendi saadikuteks saavad Jüri Ratas, Paet, Kelam ja Ivari Padar ja Keskerakonnast veel üks ülalnimetatutest. Reformierakonnast ehk Rein Lang või Laine Randjärv? Europarlamendi valimised on ka kõige loogilisem aeg näha, kas sünnib paljuräägitud uus erakond. Kas Andres Herkel Vaba Isamaalise Kodaniku eesotsas, nendega eri jalga käiv Vaba Tallinna Kodaniku seltskond, Jaan Männik ja tema poolt tagant õhutatav algatusrühm, seltskond, kes paneb lootusi Kristiina Ojulandile, killustavad kogu võimaliku uut poliitilist liikumist toetava kapitali, või suudab keegi neist europarlamendivalimistel testida uue erakonna potentsiaali, on huvitav näha.
Mais toimub Tartus kirjandusfestival Prima Vista. Mai lõpus, juuni algul toimub ka Tallinnas kirjandusfestival HeadRead.
Brüssel peaks eeldatavasti veel enne suve otsustama, kas Estonian Airi päästmine vastas ELi reeglitele. Lennuhuviline Juhan Parts ootab otsust põnevusega.
Mais lõpeb Euroopa Liidu 78 miljardi euro suurune abiprogramm Portugalile. Kuid on vähetõenäoline, et riik suudab laenuturule tagasi tulla, pigem palub abi pikendamist.
Suvi
G8 juhib sel aastal Venemaa. Eeldatavasti juuni alguses aset leidev G8 iga-aastane tippkohtumine toimub Sotšis nagu ka taliolümpia ja Venemaa esimene F1 etapp.
Juunis toimub Brasiilias jalgpalli MM. Vana seaduspärasus ütleb, et Ameerikas toimuva MMi võidab Lõuna-Ameerika meeskond. Nii peaks tiitel minema Brasiiliale, kel on – nagu näitas mullune maailmajagude karikaturniiri finaal, kus brassid võitsid maailmameistreid hispaanlasi 3 : 0 – piisavalt talenti, sitkust ja taktikalist küpsust. Ent ärgem unustagem Saksa tiimi, kes pole ammu suurt võitu maitsnud. Või miks ei võiks võita Argentina eesotsas Lionel Messiga või Holland, kelle vastu välja mängitud viik kaunistab Eesti jalgpalliajalugu. Viimaste aastate suured valitsejad hispaanlased seekord ilmselt ei võida.
28. juunist 31. oktoobrini toimub Peterburis Ermitaaži kunstimuuseumi nüüdiskunsti osakonnas ja Peterburi linnaruumis Euroopa nüüdiskunsti rändbiennaal Manifesta 10. Juubelinäitus, mille kuraator on sakslane Kaspar König. Eesti kunsti esitletakse Peterburis Manifesta toimumise ajal ka mitmel eriüritusel.
Suvel tuleb välja Ewert & The Two Dragonsi kaua ja pinevusega oodatud uus kauamängiv. Plaat, mis ilmub suure plaadifirma Warner Bros alafirma Sire alt, mida bänd on valmistanud Ameerikas ja mis teeb neist, nagu me ootame, maailma populaarseima bändi.
4.–6. juulil toimub XXVI laulu- ja XIX tantsupidu Tallinnas.
Formaalselt alles pärast uue Euroopa Parlamendi koosseisu kokkutulekut tuleb Eestil nimetada oma eurovolinikukandidaat, kuid sisuliselt peab see selgeks saama muidugi ühes komplektis Reformierakonna esimehe ja europarlamendinimekirjade koostamisega. Kõige ootuspärasemaks võib tänase seisuga pidada Ansipi kandidatuuri, kelle šansse saada oluline portfell suurendab Euroopa pikim staaž peaministrina, kuid kahandab kuulumine liberaalide sekka – olukorras, kus valimiste võitja ja komisjoni president tuleb traditsiooniliselt konservatiivide või sotside seast. IRLi kandidaat voliniku kohale on Juhan Parts, kelle argumendiks on esmajärjekorras asjaolu, et koht on kaks ametiaega olnud koalitsioonipartneri käes. Küsimus ongi: mida pakub Reformierakond IRLile vastu, kui Ansip läheb volinikuks ja toob seega kaasa kogu valitsuse tagasiastumise? Tõenäoliseks pakkumiseks on: valitsuses jätkata. Ansipi lahkumisel ei ole Reformierakonna jaoks välistatud Siim Kallasele hästi sobinud koalitsioon Edgar Savisaarega. Iseküsimus on, et aasta enne valimisi opositsiooni minna ja pettunud parempoolsete hääled monopoliseerida ei pruugi paista paha plaan ka IRLile.
Juulis sõidetavat Tour de France’i ETV ei näita, sest raha kulub jalgpalli MMile. Ent suure tõenäosusega on seekord maailma kuulsaimal rattatuuril väljas kaks vintsket eestlast Rein Taaramäe ja Tanel Kangert. Pole imestada, kui üks neist kahest kangest Vändra kutist on tuuri lõppedes esimese kümne hulgas.
Juulis kavatseb Eesti Energia alustada Auveresse ehitatava uue 300 MW võimsusega põlevkivielektrijaama testimist. Riigiettevõte tahab tänavu lõpuks käima saada ka kerkiva jaama kõrval paikneva uue õlitehase, mille rajamine maksis üle 200 miljoni euro. Tema käikulaskmine on veninud juba aasta aega. Edusammud on olemas: mullu III kvartalis saavutas tehas lühiajaliselt 85protsendise tootmistaseme.
Augustis toimub Zürichis kergejõustiku EM. Gerd Kanteri medalile maksab ikka panustada. Aga teised? Pole võimatu, et medalini võivad küündida odaviskajad Risto Mätas ning Liina Laasma, miks mitte ka kümnevõistleja Mikk Pahapill, kettaheitja Märt Israel, tõkkejooksja Rasmus Mägi ja näiteks Anna Iljuštšenko.
Sõudmise MMil augustis Amsterdamis võime medalit loota neljapaadilt, kes läinud suvel sai MMil 5. koha.
Sügis
Septembris tähistab 25. sünnipäeva Eesti vaba ajakirjanduse lipulaev Eesti Ekspress, millest kasvas välja börsifirma Ekspress Grupp.
Hiljemalt sügisel, kui koalitsioon vahepeal muutunud pole, löövad lõkkele kired uue riigieelarve ümber, millesse erakonnad üritavad kaevata endale sobilikke kaevikuid eelseisvaks lahinguks. Ootuspärased võitlused tulevad koalitsioonileppest, mis lubab, et 1. jaanuarist aasta pärast väheneb tulumaksumäär 20 protsendini (Reform) ja enne 1.1.2013 sündinud lapse ühele vanemale makstakse täiendavat pensionilisa ühe aastahinde väärtuses (IRL).
4. septembril avatakse Tartus kunstifestival ART IST KUKU NU UT.
Septembris valivad šotlased iseseisvusreferendumil, kas jääda Ühendkuningriigi osaks. Eraldumine võib teha lõpu Euroopa ühele edukamale rahaliidule: euroala pole nimelt sugugi ainus rahaliit Euroopas, rahaliit kehtib ka Suurbritannias.
Finn-klassi Deniss Karpak on juba mitu aastat purjetanud maailma tippude tasemel. Medal MMilt (septembris Hispaanias) poleks tema puhul sugugi suur üllatus.
Septembris peaks tegevust alustama Euroopa pangandusliidu esimene osa – euroala ühine pangandusjärelevalve. Sellega liituvad kõik euroala riigid, teistele on liitumine vabatahtlik. Rootsi ja Taani polegi pundis, mis tähendab, et uus asutus saab kontrollida näiteks Swedbanki, SEB, Nordea ja Danske Banki Eesti-harusid, mitte aga emapankasid. Uus asutus alustab suure pankade stressitestiga. Euroopa Liidu riikide valitsused on juba saanud eelhoiatuse, et nad peavad olema valmis, et mõni suurpank vajab ellu jäämiseks kapitali juurde. Seda saab võtta näiteks päästefondist ESM.
30. oktoobril tähistab Eesti Kunstiakadeemia 100 aasta juubelit.
Eriti noorte autorite kunsti tutvustab aga Tallinnas oktoobri lõpus toimuv rahvusvaheline Eksperimenta! triennaal (avamine Kultuurikatlas 22.10).
Aasta teises pooles on tulemas veel kolm kohalikku mängufilmi: Jaan Toomiku “Maastik mitme kuuga”, Ilmar Raagi “Ma ei tule tagasi” ja Katrin ja Andres Maimiku “Kirsitubakas”.
Oktoobri lõpus alustavad tragimad kaupmehed jõulukaupade müügiga. Talvekaupade müüjad loodavad, et see talv nii roheline ei tuleks.
Läbi terve aasta tähistatakse 100 aasta möödumist I maailmasõja algusest, 50 aasta möödumist biitlite esimesest maailmaturneest ja 25 aasta möödumist Berliini müüri langemisest.
