Tesla – automaailma päästja või tühi haip?
Detsembris 2013 jõudis Eesti arenenud maadele järele, sest meilgi kanti registrisse esimene Tesla Model S elektriauto. Võrdluseks: Norras juhtis seesama S-mudel septembris esmaregistreeritud autode edetabelit. Mitte elektriautode hulgas, vaid üleüldse, jättes teisele kohale Volkswagen Golfi. Meil on muidugi raske end võrrelda trollidena rikaste norralastega, kes merepõhjast ammutatud nafta meiesugustele vaestele ja lollidele kalli hinnaga maha müüvad, et siis ise “ökoloogiliselt” elektriautodega liigelda.
Teisalt on Tesla registrisse jõudmine märgiline sündmus. Selle auto teemal ülesklopitud haipi võib võrrelda mõne aasta taguse käraga iPadi ümber. Mõlemad on omas segmendis ikoonilised tooted. Auto aga maksab laias laastus sada korda rohkem kui tahvelarvuti ja potentsiaalne ostjaskond on vastavalt kitsam. Pole oodata, et tulihingelised fännid hakkavad autopoe ukse taga välivoodil ööbima, kui vaid tellimuse varem sisse saaks antud. Esialgu pole meil Tesla-poodigi, lähim müügiesindus asub Stockholmis.
Tesla ja iPadi sarnasusest rääkides ei saa üle ega ümber tõigast, et oma põhifunktsiooni ei täida kumbki hästi. Millalgi varajasel iPadi-ajastul jagas Ekspressi tollane peatoimetaja Priit Hõbemägi oma muljeid Londonis toimunud meediakonverentsist. Lühidalt olid need järgmised: muidu poosetasid kõik iPadidega, aga kui töötegemiseks läks, tõmmati ikka läptopid käima.
S-mudel jääb ühes punktis alla kõigile sisepõlemismootoriga sõiduautodele alates odavaimast Dacia Loganist. Jutt käib muidugi sõiduulatusest. Sisepõlemismootoriga autodel on 1000 km täiesti harilik ja mitte teoreetiliselt, vaid pärismaanteel pärisliikluses. Tesla peaks Euroopa mõõtetsükli järgi ühe laadimisega jõudma kuni 502 kilomeetri kaugusele, enamik muid elektromobiile piirdub hädapärast 200ga. Aga 502 km on sügavalt teoreetiline näit, sest Euroopa mõõtetsükkel NEDC on kõike muud kui realistlikke liiklusolusid arvestav. USAs pruugitav EPA-tsükkel lubab läbisõiduks kõigest 426 km (265 miili). Eks paistab, kui kaugele Teslaga jõuab, kui õues on näiteks kümmekond miinuskraadi. Või kolmkümmend kraadi kuuma, päike lõõskab lagipähe ja konditsioneer autos huugab täisvõimsusel.
Palju segadust on ka S-mudeli hinnaga. Saksamaal näiteks reklaamitakse, et hinnad algavad 68 000 eurost, läbisõit ühe laadimisega üle 500 km ja 100 km/h 4,4 sekundiga.
Kõik faktid on õiged, ainult et 68 000eurosele baasversioonile antakse autonoomiaks kõigest 390 km. Et läbida pool tuhat kilomeetrit ühe laadimisega, tuleb osta 85 kWh akupakiga versioon, mis maksab juba 78 000 eurot (ka iPadi hind sõltub ju mälumahust). Ja kui tahta veel 4,4 sekundiga “sajani” jõuda, peab taas sajalisi tuulutama ja välja käima 91 200 eurot Performance-versiooni eest. Tõsi, Eesti Tesla-ostja võib arvestada 18 000-eurose riikliku toetusega.
Kõigele vaatamata on Tesla Model S kahtlemata väljapaistev tehnikasaavutus. Isegi Euroopa 2014. aasta auto konkursil jõudis ta seitsme finalisti hulka. Kuna viimastel aastatel on sealne žürii hiilanud rohepestud meelsusega (2011 võitis Nissan Leaf, aasta hiljem Opel Ampera), võib Teslat suisa favoriidiks pidada.
Kui muidugi BMW esimene elektriauto, ülimalt innovaatiline, aga napi praktilise tarbimisväärtusega i3 talle ära ei tee.
