Eesti sõdib kurjade häkkerite vastu nätsu ja plaastriga?
Keset pühademeeleolu istuvad kaks salapärast arvutihäkkerit Tallinnas Tõnismäel külastajatele suletud rahvusraamatukogu ühes hämaras ruumis, laual lahti sülearvutid. Kurikavala muigega saadab üks neist välja e-kirja, milles on isiklik kutse ühele huvitavale Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) seminarile. Seminar eesmärk on tundliku infoga kokkupuutuvaid riigiametnikke arvutikaitse alal harida.
Kiri potsatab kaitseministeeriumis istuva ametniku meilikasti. Ametnik tõmbab tööl vanaks aastaks otsi kokku ja on lülitanud oma arvuti sisevõrku. Kirjale lisatud lingile klikib ta spontaanselt.
Nüüd elavneb ekraan Tõnismäel istuva häkkeri ees. Seal virvendavad salapärased koodiread. Hämarad sellid laua taga hõõruvad käsi kokku. Kala neelas sööda.
Kirjale lisatud kutse oli hoolikalt koostatud ja tõetruu. Link suunab ametniku pealtnäha ehtsale RIA veebiküljele. Tegelikult on see vaid päris lehekülje koopia, mida reedab “näpukas” lingi aadressis - see pole mitte ria.ee, vaid rla.ee. Käivitub ründekood, mis laeb ohvri arvutisse viirusprogrammi.
Vaid loetud minutitega toimub ametniku arvutis terve rida Tõnismäelt juhitud operatsioone: häkkeritele laekuvad ohvri arvuti ekraanitõmmised, käivitatakse selle veebikaamera ja mikrofon, et salvestada Skype'i kõned ja saada ülevaade telefonivestlustest.
Mõne klikiga tirivad pahalased Sakala tänavalt enda arvutisse faili kaitseõppuste kavaga, “korrigeerivad” seal oma suva järgi vastase manöövervõimekust ning laevad muudetud faili diskreetselt tagasi sinna, kus see oli.
Õnneks ei juhtunud kõik eelnev päriselt, vaid oli näiline ründestsenaarium, mida esitlesid Ekspressile küberjulgeoleku eksperdid Raul Rikk ja Ragnar Rattas.
Aga sõda käib virtuaalruumis päriselt.
