Kuidas seitse süütut meest mõrvade eest vangi pandi

Raske uskuda, et süütu inimene võiks ennast võõras kuriteos süüdi tunnistada? Ukraina viimaste aastate suurim kohtuskandaal näitab midagi muud.

Nelikmõrva eest eluks ajaks vangi mõistetud Anatoli Nikolajevi juhtumi valguses tuleb jutustada üks lugu, millest pole Eestis seni räägitud. 
See juhtus hiljuti meiega samas kultuuriruumis. Looga seotud inimesed omandasid teadmised ja meetodid, küpsesid ja kujunesid samas keskkonnas, kus paljud meiegi õigusametnikud.

Ukraina, Zaporožje oblast, Pologi väikelinn. 16.oktoober 2002.
8.klassi õpilaste inglise keele tundi tungivad miilitsad ja viivad kaasa 14aastase Jakov Popovitši. Teda kahtlustatakse oma sugulase, 7-aastase Jana võikas mõrvas.
Jakov äratas kahtlust, sest ööl, mil kaduma läinud tüdrukut taga otsiti, kõndis ta juhuslikult selle oja suunas, kus lapse surnukeha lebaski. „Juhatasid kohale, järelikult teadsid, järelikult – tapsid,“ oli uurijate loogika.

Poissi hoiti mõni ööpäev ajutises isolaatoris, misjärel laekus tema puhtsüdamlik ülestunnistus: „Katus hakkas sõitma, detaile ei mäleta, järsku oli ta surnud, lohistasin ta kuhugi…“. Samal päeval esitati talle ametlik süüdistus ja ta tunnistas ennast mõrvas süüdi.
"Pärast seda, mis minuga ülekuulamisel tehti, tunnistaks iga mees mida iganes. Rääkimata teismelisest. Pandi gaasimask pähe ja lasti sinna suitsu. Kasutati elektrišokki. Sõrmed suruti ukse vahele ja mida kõike veel,“ jutustas Popovitš aastaid hiljem.

Kohus mõistis süütule koolipoisile vägistamise ja mõrva eest 15 aastat. Möödus kolm aastat – samas oblastis toimus veel kaheksa sarnast mõrva nagu see, mille eest Popovitš istus. Ja siis - augustis 2005 - vahistati sealsamas Pologis 52aastane Sergei Tkatš. Endine miilitsatöötaja, kriminalist. Peagi selgus, et Tkatš on Ukraina ajaloo hirmsamaid maniakke. Ta tunnistas detailselt ja oma tegude üle uhkust tundes üles 25 aasta jooksul toime pandud 70 vägistamist ja mõrva, sh mainitud Jana mõrva. Ent Popovitšil tuli vabanemist oodata veel mitu aastat...

Kui kogu tõde Sergei Tkatši tegudest oli päevavalgele tulnud, selgus, et auahnete miilitsate ja ükskõiksete kohtunike süül pidid võõraste tegude eest pikki aastaid vangis istuma vähemalt seitse (mõnedel andmetel kuni 16) süütut meest. Nende ainus viga oli, et nad olid valel ajal vales kohas ning ei suutnud uurijate vägivallale vastu panna. Nende kõigi ülestunnistused oli samasugused - tapmine võeti omaks, ent mis puudutas detaile, siis aeti segast: "katus hakkas sõitma", "pilt läks eest" jne. Nagu mingis salajases kuritegude avastamise õpikus. Täpselt samasugune oli ju ka Nikolajevi ülestunnistus.