Miks on Eesti politseis palju vasakukäelisi

Eesti politseis on ilmselt keskmisest rohkem vasakukäelisi. Neil on suuremad eeldused musikaalsusele, võõrkeeleõppele ja edukusele käsitsivõitluses.

Politsei kriisiohjebüroo turvataktika ja alarmsõidu talituse juhi Toomas Malva hinnangul on koguni 30% politseinikest vasakukäelised, mistõttu kirjutati ka uue püstoli hankesse tingimus, et seda peaks olema võrdselt mugav kasutada nii vasaku- kui paremakäelistel.

Politsei pressiesindaja Tuuli Härsoni sõnul otseselt statistikat või uuringut vasakukäeliste kohta siiski pole. “30% on tunnetuslik hinnang ja allikaid on meil selleks laias laastus kaks – relvaladu, kust küsitakse vasaku käe kabuur, ja instruktorid, kes politseiametnikke treenivad,” ütles ta.

Härson meenutas ka ühe kolleegi juttu, kes oli neljast protokollile alla kirjutanud politseinikust ainus paremakäeline.

Tallinna ülikooli juures vasakukäelisust uurinud Pilvi Kula 2008. aasta uurimusest selgub, et Eesti kooliõpilastest on vasakukäelised umbes 10%. Nii on see üldiselt ka maailmas. Uuringu järgi oli vasakukäelisi poisse kaks korda rohkem kui tüdrukuid.

“Kõige rohkem õppis vasakukäelisi õpilasi tasandusklassides. Näiteks 10 õpilasest 3–5 last olid vasakukäelised. Samas õpib palju vasakukäelisi õpilasi meie eliitkoolides,” rääkis Kula Ekspressile. Peamine põhjus õpiraskustega laste klassi jõudmiseks on vasakukäelistel raskused kirjutama õppimisel, sest selle metoodika lähtub paremakäelistest.

“Tavaklassi vasakukäelised õpilased saavad hästi hakkama võõrkeelte omandamisega ja paistavad silma musikaalsusega,” kirjutas Kula uuringus. See võib eri uuringute järgi tuleneda sellest, et vasaku- ja paremakäelisel on erinev võime ümbrust tajuda ja töödelda, eri ajupooled koordineerivad eri tegevusi.

Vasakukäelised on sageli edukamad ka käsitsivõitluses, kus vasakult lähtuv rünnak võib olla eeliseks.