VANA KULD: Kross üritas relvakauplejat ebaseaduslikult Eestile välja anda?
Taasavaldame Aavo Koka loo "Vaikimise hind" aastast 1998.
Viis aastat tagasi helises Washingtonis asuva Eesti saatkonna ministernõunik Eerik-Niiles Krossi laual telefon. Nagu hiljem selgus, muutis see telefonikõne Krossi elukäiku. Kõne oli Oakdale'i vanglast Louisianast. Helistas USAst ebaseaduslikult relvi välja vedada püüdnud ja selle eest süüdi mõistetud J.K. (täisnimi asendatud initsiaalidega novembris 2023). Sama mees on hiljem tuntuks saanud narkootikumide salakaubaveoga ja istub ka praegu ühe sellise kuritöö eest vanglas.
J.K. soovis, et Eesti saatkonna ametnikud korraldaksid tema kui Eesti kodaniku üleviimise mõnda Eesti vanglasse. Kross asus asja ajama, kuid ebaõnnestus. USA ametnikud ei näinud võimalust J.K. Eestisse üle viia, kuna tollal puudus Eestil USAga vastav leping.
Peagi sai Kross peaminister Andres Tarandilt pakkumise hakata peaministri julgeolekunõunikuks. Pakkumine oli piisavalt paeluv, et kodumaale naasta. Üks esimesi asju, mida Kross Eestis tegi, oli kirja viimine J.K. sõbratarile. Kiri sai üle antud, kuid see kontakt ei jäänud viimaseks. Täna on Terje Taal Eerik-Niiles Krossi abikaasa. Minevikku meenutab talle aga asjaolu, et J.K. ja tolle "äripartner" Kalev Kurg olid ostnud salakaubaks mõeldud relvi Terje Taali juhilubadega. Kinnitades tollele, et kõik on seaduslik. Relvade ost oligi seaduslik, nende väljavedu USAst aga mitte. Kuna need kaks toimingut olid seotud, soovivad USA juurdlusorganid ka Terje Taali üle kuulata. Enne kui USA saatkond saab talle viisa lubada.
Siit algabki Eesti kollast ajakirjandust paelunud kohtuasja lugu. Krossil jäi Ameerikasse tüdruk, kellega ta oli mõnda aega koos elanud - ajakirjanik Cynthia Babski. "Särav Ameerika naisajakirjanik, kes töötas Ameerika telekompanii tuntuimas uuriva ajakirjanduse saates "60 minutes"," nagu seisab ühes failis, mis Eesti Ekspressis juba aastaid tagasi on Krossi kohta avatud. Sellele naisele ei meeldinud aga kuidagi, et Kross teisega käima hakkas.
Ühine investeering
Eerik-Niiles Kross ja Cynthia Babski kohtusid esmakordselt 1988. aastal Tallinnas. Cynthia saabus Tallinnasse, et rääkida ja kirjutada uuest pisiriigist Ida-Euroopas. Talle meeldis see riik ja siinsed inimesed. Ka eestlastele oli ta sümpaatne. Mõned Eesti Ekspressi ajakirjanikud meenutavad heldimusega, kuidas Cynthia ühel oma hilisemal Eesti-visiidil nendele õlut välja tegi.
1992. aasta sügisest hakkasid Kross ja Babski Ameerikas koos elama. Alustasid ka ühist äriprojekti Eestis. Ott Sandraku eestvõtmisel otsustas rühm kultuuriinimesi ehitada välja Tallinnas Harju tänav 1 asuva nn Kirjanike Maja pööningu. Osalemispakkumise said ka kirjenikepaar Jaan Krossi - Ellen Niidu mõlemad pojad. Eerik-Niiles Krossi 83ruutmeetrine korter läks maksma umbes 16 000 dollarit, millest 7000 andis Babski. Lepingut ei tehtud, korter jäi Eerik-Niiles Krossi nimele. Valmis korter üüriti välja, raha laekus Eerik-Niilese pangarvele USAs.
Eerik-Niilese ja Cynthia kooselu aga ei sujunud. Mõlemale oli karjäär tähtsam. 1995. aasta alguses saabus Kross tagasi Eestisse, Cynthiale aga Eestisse asumine ei sobinud. Tegelikult oli suhe juba pikemat aega olnud jahedavõitu. Kross oli enamuse oma USA-ajast elanud Washingtonis, Babski New Yorgis. Kross lõpetas töö USAs, arvates, et lõpetab kontakti ka Babskiga. Too aga nii ei arvanud. Sama aasta lõpus jõudsid Cynthia kõrvu kuuldused, et Eerik-Niiles elab teise naisega. Selle peale asus Cynthia Babski tegutsema.
Noorte tüli
1995. aasta sügisel otsis Babski üles ikka veel USA vanglas kinni istuva J.K.. Seda kontakti ilmestab terve peotäis Cynthia kirju ja postkaarte Janekile ning Janeki kolm vastukirja Cynthiale. Just nende kontaktide põhjal hangitud informatsioon sai hiljem aluseks konstruktsioonile, mis lubab hiljem ajakirjanduses vihjata Krossi mustadele tegudele.
Cynthia Babski helistas alustuseks Eerik-Niiles Krossile ja soovis, et too kirjutaks korteri tema nimele. Kross ei nõustunud. Siis nõudis Babski poolt korterit. Kross ei nõustunud. Edasi hakkas Babski otsima advokaatide abi ja helistas Eesti saatkonda Washingtonis, et selle kaudu Krossile survet avaldada.
1995. aasta detsembris ilmus Cynthia Eestisse, käis lehetoimetustes, Krossi büroos Toompeal ja proovis ühendust võtta advokaatidega, et Krossile kuidagi survet avaldada. Temaga sellal kokku puutunud inimesed ei oska üheselt seletada Cynthia käitumismotiivi. Vihjatakse armukadedusele, solvumisele ja rahahimule.
Külaskäik Eestisse oli viljakas. Eerik-Niiles Kross ja Cynthia Babski sõlmisid advokaatide juures pärast tingimist "kohustiste lõpetamise kokkuleppe". Vaikimise hinnaks sai 30 000 dollarit, mille Kross pidi Babskile maksma. Babski omakorda lubas, et "ei tee avaldusi, v.a lähedastele isikutele, Krossi võimalike võlgade kohta ja ei kahjusta Krossi mainet ning head nime".
Ometi see lepe ei pidanud. Babski kirjutas J.K.-le ja lähetas väga kurje sõnumeid välisministeeriumi kantsler Indrek Tarandile. Kõik see oli Krossi arvates piisav alus, et pidada kinni leppetrahv - 5000 dollarit. Nii jõudis Babski kontole vaid 25 000 dollarit ning seegi hilinemisega. Edasi lähetas Babski teele uue kirja - Eesti saatkonda Washingtonis, USA saatkonda Eestis, USA Riigidepartemangu. Just nendes kirjades ilmus esmakordselt välja süüdistus, nagu oleks Kross üritanud ebaseaduslikult J.K. Eestile välja anda.
Märtsis 1997 jõudis Tallinna Linnakohtusse Babski hagi Krossi vastu. Babski nõudis 136 133 krooni ja 92 senti ehk 5000 + 5000 dollarit. Esimene 5000 oli puuduolev raha 30 000 dollarist ja teine 5000 leppetrahv rahaülekande hilinemise eest. Kohus arutas asja veidi üle aasta ja jõudis 20. aprillil 1998 järeldusele, et Babski hagi Krossi vastu saab rahuldada osaliselt. Krossil tuleb maksta pool Babski nõutud summast.
Kohus leiab, et Kross poleks tohtinud 5000 dollarit leppetrahvi ühepoolselt maha arvestada, isegi siis, kui arvas, et Babski rikub lepingut. Samas leidis kohus, et Babski on vähemalt kolmel korral lepingut rikkunud. Krossil tuleb kohtuotsuse põhjal nüüd maksta 500 dollarit leppetrahvi, mitte 5000, nagu Babski nõudis.
Kohe pärast kohtuotsust andis Babski intervjuu Õhtulehele, kus süüdistas kohust erapoolikuses.
Kohtutee jätkub
Kross omakorda on kinni hakanud kohtuasja käigus tuvastatud asjaolust, et Babski rikkus lepingut, teavitades poolte varalistest suhetest Indrek Tarandit, USA saatkonda Eestis, Eesti saatkonda Washingtonis ja USA Riigidepartemangu. Kohus leidis, et ühtegi neist ei saa nimetada Babskile lähedal seisvaks isikuks. Selle aasta 9. juulil saatis Kross Tallinna Linnakohtusse hagiavalduse, kus nõuab Babskilt lepingu rikkumise eest 72 550 krooni ehk lepingus ette nähtud leppetrahvi 5000 dollarit pluss selle asja arutamisega tekkivaid kohtukulusid.
Ajakirjandus ootab järgmist vaatust, kus ühel pool on juristide maa Ameerika noor särav ajakirjanik Cynthia Babski ning teisel pool osaliselt Kõrvemaa juurtega noor lootustandev riigiametnik Eerik-Niiles Kross. Just selle kandi mehed on Eesti kirjandusest saanud tuntuks kangete kohtuskäijatena.
