Kas liiklusraev on eestlastel geenides?
Trahvid ega viharavi pole liiklushuligaane taltsutanud. Eesti teadlased lähenevad probleemile uutmoodi ja hakkavad noorte juhtide sülge uurima.
Tallinnas kutsekoolis õppiv Oskar (20) on tüüpiline liiklushuligaan. Roheline vahtraleht tagaaknal, jäi ta möödunud aastal politseile vahele viiel korral. Kolm esimest korda ületas ta kiirust ning sai trahvi. Politseiniku manitsuse peale "ole hoolsam!" nooruk vilistas.
Neljandal korral jäi Oskar vahele kerges narkojoobes - kuna autos oli ka kumminui, sai ta kokku trahvi 225 eurot. Load jäeti siiski alles.
Mullu novembris kimas aga roheline juht jälle uhkelt ning politsei võttis ta rajalt maha. Enam politsei ei halastanud. Oskar jäi juhilubadest ilma. Oli näha, et riigile trahvidena kokku 900 eurot maksnud noormehe liiklusraev vajab ravi.
„Nagu needus oleks peal olnud, ühe aastaga viis rikkumist!“ kirub Oskar Ekspressile.
Kisma keset südalinna
Oskar on just see tüüp, kelle käitumist liikluses on Tartu Ülikooli psühhooloogid ja käitumisteadlased eesotsas professor Jaanus Harroga juba kümme aastat uurinud. Eesmärk on leida viis, kuidas vähendada noorte juhtide kiiruseületamist.
