Rail Balticust ja Leedu “jobudest”: mis saab miljardiprojektist?
Peaaegu poolteist sajandit tagasi tegi vene tsaar Aleksander II mehise otsuse: Eestisse tulgu raudtee! Tallinn, Paldiski ja Narva ühendati rööpaid pidi Vene impeeriumi pealinnaga. Ettevõtmist saatis suur kriitika. Ürikud räägivad, et paljud "wangutasiwad päid ning ei arwanud asjast midagi saawad, sest ehitusekulu suuremaks pidasiwad, kui edespidist teenistust ja sissetulikut”
Kriitikud nimetasid trassi pilkavalt apelsiiniraudteeks, arvates et ükski tervemõistuslik inimene ei vaheta hobust rongi vastu. Kuid nad eksisid. Raudtee elavdas tööstust ja kaubavahetust kiirelt ja oluliselt. Inimesed hakkasid kaugemal tööl käima, ärid õitsema.
Täna valmistuvad Eesti, Läti ja Leedu rajama kiirraudteed Tallinnast Poola piirini, kust Varssavi kaudu pääseb edasi Berliini. Ehitus maksaks 3,6 miljardit eurot, millest umbes kaht miljardit pakub avasüli Euroopa Liit.
Jälle leidub karjakaupa skeptikuid, kes peavad projekti majanduslikult mõttetuks.
Pankur Indrek Neivelt kirjutas läinud nädalal oma blogis, et rongiga Tallinnast Varssavisse või Berliini sõitmiseks peab olema palju raha ja aega. Jutt on sulatõsi. Keegi ei loksu rööbastel 1500 kilomeetri kaugusele Berliini, kui selleks kulub kümme tundi. Hiinas kihutab kiirrong enam-vähem samasuguse vahemaa Pekingist ja Shanghaisse viie ja poole tunniga, ent seegi tundub liiga pikk aeg. Aga rongi kiirus on 350km/h. Rail Baltical hakatakse sõitma kuni 240km/h.
Vastuseta on küsimus: kes toob Rail Balticule kiirrongid?
Majandusminister Juhan Parts nimetas hiljuti Leedu valitsusliikmeid jobudeks, sest nood pidurdavad raudteeprojekti. Ta sai selle eest suure peapesu. Leedulased meenutasid, et nad on Euroopale lähemal kui meie ja ärgu me ülbitsegu.
Aga Partsil oli õigus! Leedut juhivad jobud - sellest räägivad eravestlustes kirglikult nii Eesti ametnikud, äritegelased, energeetikud kui ka riigikaitse kõrged esindajad. Rail Balticu läbirääkijad vestsid Ekspressile uskumatuid lugusid Leedu stiilis asjaajamisest.
