Vanad spordiässad räägivad olümpiast
Sotsiaalmeedias võis märgata üllatust väljendavaid hõikeid, kui selgus, et 23-liikmelisest Eesti olümpiakoondisest koguni 9 on laskesuusatajad – Kauri Kõiv, Roland Lessing, Indrek Tobreluts, Daniil Steptšenko ja Kalev Ermits ning naistest Kadri Lehtla, Grete Gaim, Darja Jurlova ja Johanna
Talihärm.
Ons laskesuusatajatega seotud ka me kõige suuremad lootused ja ootused Sotšis? Omaaegne Eesti parim laskesuusataja Even Tudeberg ütleb sissejuhatuseks, et tänapäeval on olümpiast saanud väga laialivalguv ja raskesti haaratav nähtus. Alasid, millel võisteldakse ja medaleid jagatakse, on tohutult. „See supp on aasta-aastalt kuidagi lahjem, iga ala tähtsus ning olümpiavõidu kaal on mu meelest devalveerunud,“
mõtiskleb ta.
Tõsi ta on, kui näiteks 30 aastat tagasi toimunud Sarajevo olümpial, kus Tudeberg võinuks vabalt N Liidu koondise eest võistelda, jagati medaleid 39 võistlusel, siis Sotšis läheb jagamisele koguni 98 medalikomplekti. Meie suhteliselt arvuka laskesuusakoondise kohta ütleb Tudeberg, et ei oska midagi konkreetset loota ega ennustada. Tegelikult on endine tippmees tänaste laskesuusatajate suhtes üsna kriitiline. „Ma ei näe professionaalset suhtumist. On palju seletamist, selgitamist ning Facebookis žongleerimist, aga paraku mitte eriti palju tulemusi,“ räägib ta. „Ainus, mida ma Sotši olümpialt oskan loota, on, et äkki saan näha tõsist spordimehelikku suhtumist.“
Võimalikke kohti Tudeberg pakkuma ei hakka.
Ei hakka endine tippmees loetlema ka võimalikke favoriite. „Päris selge on, et kõik viimaste aastate tipptegijad, kes kohale tulevad, on olümpiaks oma parimas vormis. Kaldun miskipärast arvama, et Sotši olümpial saavad määravaks kogemused,“ räägib Tudeberg.
Ehk siis, miks ei võiks äsja 40 saanud kuuekordne olümpiavõitja Ole Einar Bjørndalen oma (kuld)medalite kogu täiendada? „Ma arvan küll, et võib,“ vastab Tudeberg. „Tema on seda klassi mees, et pisimgi nüanss ei jää tähelepanuta ning kui vähegi võimalus antakse, võtab oma ära isegi praeguses vanuses.“
Eesti kahevõistlejaid läheb Sotši kolm: Han Hendrik Piho, Kristjan Ilves ning Karl-August Tiirmaa.
„Eks ma ju saan aru, et need meie kahevõistlejad on olümpial suurte tegude tegemiseks ehk pisut toored veel,“ nendib 1988. aasta Calgary olümpiamängude kahevõistluses individuaalse pronksi võitnud Allar Levandi. „Aga samas, kui anti võimalus olümpial osaleda, siis tuleb meie poistel võtta sealt parim. Ma loodan väga, et nad seda teevad ning lõpetavad võistlused, pakun, näiteks kohtadel vahemikus 15.– 20. See oleks nende taset arvestades väga korralik tulemus.“
Mis puudutab maailma kahevõistluse tipptaset ehk olümpiavõistluse favoriite, siis Levandi sõnul on väga selgelt näha, kuidas on jõuliselt peale kasvamas uus põlvkond. Tõsi, mõned vanad on samuti pildile jäänud. „Silma hakkab tendents, et ruulivad eeskätt just kõvad sõidumehed, mitte niivõrd hüppajad.“
Sotšis on Levandi sõnul rõõmustav see, et kirkamatele medalitele pretendeerib selgelt rohkem mehi kui paar favoriiti. „Sakslane Eric Frenzel on kõva, prantslane Jason Lamy Chappuis, vana kaval, kuigi pole tänavu eriti säranud, võib olümpiaks tippu tõusta, ning näiteks päris mitu norrakat, kes vahepealsetel aastatel kippusid ära vajuma, on taas võimelised kullaheitlusse sekkuma,“ loetleb Levandi.
Muide, Norra hetke kõige teravam mees Håvard Klemetsen oli aastaid tagasi juuniorieas Levandi õpilane. „Ta oli siis ka hea sportlane, aga mitte peajagu teis est üle. Hea näide sellest, et kui on tahtmist ja sihikindlust, võib jõuda kaugele,“ ütleb Levandi.
Rääkides suusahüppaja Kaarel Nurmsalu võimalustest Sotši mängudel, märgib Levandi, et kahjuks on vigastused Kaarli hooaega ja olümpiaks valmistumist seganud. „Tahaks väga loota, et ta leiab olümpiaks taas hea hüppevormi.“
Arvestades, et olümpiavõistlusse lastakse vähem võistlejaid kui näiteks MK-etappidele, on siiski vägagi reaalne, et meie kutt tuleb Sotšis 30 hulka. „Tähendab, ma arvan, et väiksemat eesmärki tal seal olla ei tohiks,“ ütleb Levandi. Lisaks Nurmsalule osaleb Sotši mängudel ka suusahüppaja Siim Tanel Sammelselg.
Võimalikke olümpiavõitjaid prognoosides pakub Calgary pronksimees, et tõenäoliselt mingid senitundmatud üllatajad Sotšis võitu ei saa. „Muidugi, kui üllatajaks enam mitte pidada austerlast Thomas Dietharti, kes pani kinni (siis tõelise üllatajana) tänavuse traditsioonilise nelja hüppemäe turnee. Ma vaatasin ta hüppeid. Need olid väga heas stiilis sooritatud. Tema võib ka Sotšis võita,“ räägib Levandi.
Oleme harjunud, et meie olümpiakoondise tuumiku moodustavad murdmaasuusatajad. Nendega on olnud seotud me suurimad ootused-lootused. Sel aastal on nii, et olümpiale läheb viis meest – Aivar Rehemaa, Peeter Kümmel, Karel Tammjärv, Algo Kärp, Raido Ränkel – ning ainsa naisena Triin Ojaste. Mida me võime sellelt koondiselt loota? Kunagine tippsuusataja Pavo Raudsepp ütleb sissejuhatuseks Sotši olümpiast üldisemalt rääkides, et küllap teevad võõrustajad ehk siis venelased neil mängudel puhta töö. Tähendab, võidavad kõige rohkem medaleid. „Nii ka suusatamises. Eeskätt just mehed,“ ennustab Raudsepp. „Ilmselt kerkib Sotšis medalivõitjate hulka ka senisest rohkem endiste liiduvabariikide tegijaid – Ukrainast, Kasahstanist, Valgevenest…“
Sest Sotšis, olgugi et venelased on mängude õnnestumisse võimsalt panustanud, tuleb Raudsepa arvates kõigest hoolimata kokku puutuda n-ö vene spetsiifikaga, millega lääneeurooplased ei pruugi nii hästi kohaneda kui endiste liiduvabariikide sportlased, kelle jaoks oleks see kõik siiski tuttav värk.
Aga kuidas läheb Sotšis Eesti suusatajatel? Raudsepp ei hakka meie suusatajatele liiga suurt lootuste-ootuste koormat laduma. „On täitsa selge, et ükski sportlane ei taha olla olümpial
niisama turist, kõik tahaksid midagi korda saata,“ arutleb ta. „Kui konkreetsemalt rääkida, siis Peeter Kümmel on tänavu näidanud nii palju sisu, et kui ta teeb olümpial oma parima sõidu, jõuab poolfinaali, s.t 12 parema hulka. Kui kõik klapib, siis miks mitte rohkemgi. Tal on omad võimalused.“
Aga teised? „Väga raske on prognoosida. Näiteks Aivar Rehemaa võib vabalt tulla seitsmendaks, aga võib ka 70. kohal lõpetada. Sõltub asjaoludest, sõltub, kas on tema päev. Tegelikult käib see teiste kohta samuti. Väga tahaks loota, et Sotšis pigem on,“ ei kaota Raudsepp lootust.
Kunagi Eestit olümpial iluuisutamises esindanud Margus Hernits ütleb, et kui Jelena Glebova teeb Sotši olümpiajääl nii head sõidud, nagu ta tegi hiljutisel EMil, ja teda saadab mõningane sportlik õnn, võib ta lõpetada korralikul 15. kohal. Viktor Romanenkovi kohaks meeste üksiksõidus pakub Hernits hea sõidu puhul 24. Miks mitte rohkem? „Paraku jääb mõlemal meie uisutajal puudu tehniliselt keerukamate hüpete arsenalist, et kõrgemasse konkurentsi sekkuda,“ vastab Hernits.
Aga kes jagavad Sotšis iluuisutamises medalid? Kas domineerivad kodujääl venelased, kes hiljutisel EMil juba võitsid kõige rohkem medaleid?
„Jäätantsus on vahest kõige teravamad konkurendid USA ja Kanada paar, venelased kohe nende järel. Paarissõidus jahivad kirkaimat medalit eeskätt Vene paarid, ehk ka Hiina paar. Kui korealanna Yu-Na Kim teeb omal tasemel vigadeta sõidu, peaks ta olema üsna kindel võitja naiste üksiksõidus, samuti nagu meeste üksiksõidus on puhta ja veatu sõidu puhul peamine favoriit kanadalane
Patrick Chan,“ loetleb Hernits. Jajah, meilt lähevad olümpiale ka kaks mäesuusatajat – Triin Tobi ning Warren Cummings Smith. Hoidkem neile pikemalt seletamata pöialt ja lootkem, et ju teevad mõlemad Sotšis oma senise elu paremad sõidud.
