Koodid, šifrid ja raadioluure

Sõdadevahelise Eesti Vabariigi riigisaladusi kaitsesid sisuliselt murdmatud koodid.

Läinud aasta lõpul avaldas ajaloolane Ivo Juurvee tähelepanuväärse uurimuse “Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918–1940”. Muude teemade kõrval leiab raamatust Eesti luureajaloo ühe põnevama peatüki – riigisaladuste krüpteerimise-šifreerimise ehk teisisõnu, kuidas saladusi vaenlase luuramise eest kaitsti.

Välisministeerium šifreeris lükatiga

Juurvee uurimus kinnitab, et tänu krüpteerimisele (arusaamatuks muutmisele) oli Eesti riigi seisukohalt oluline ja salajane info vaenlasele raskesti ligipääsetav. Juba 1919. aastal konstrueeris insener Villem Vaher välisministeeriumile erilise šifreerimislükati, mis lihtsusele vaatamata võimaldas rohkem kui 20 miljonit liistude asetust! Selle lükatiga šifreeriti välisministeeriumi kirjavahetus saatkondade ja konsulaatidega. Vaieldamatult oli see oma aja kohta väga hea krüpteerimisvahend.