500 eestlast, kelleta poleks Eesti riiki

1917. aasta suvel toimunud Rahvuskongress oli tähtis verstapost Eesti iseseisvumisel.
Enam kui 500 delegaati jäädvustati ühisfotol, esimest korda ilmuvad sellest suurendused.

See 1917. aastal Tallinnas tehtud foto on erakordne: siin on koos peaaegu kogu meie toonane eliit, kelle juhtimisel rajati ja ehitati üles Eesti riik. Vendade Parikaste ülesvõttel jäädvustatud rohkem kui 500 inimest olid 3.–4. (16.–17.) juulil 1917 Estonias toimunud Rahvuskongressi saadikud. Nende seas on hilisema (veebruaris 1918 loodud) Eestimaa Päästekomitee liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik, kelle kätte läks Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti alusel kõrgeim võim Eestis. Ja hulk teisi, kelleta ei kujuta Eestit ette: Eestimaa kubermangu komissar ja Tartu rahu arhitekt Jaan Poska, tulevased Eesti riigivanemad Jaan Tõnisson, Jaan Teemant, Juhan Kukk ja Jüri Jaakson, Eesti esimesi diplomaate ja hilisem välisminister Julius Seljamaa, Eestimaa Ajutise Maanõukogu sekretär ja hilisem välisminister Ado Birk, Eesti ja aastakümneid hiljem ka Brasiilia haridusminister Juhan Kartau, Venemaa riigiduuma liige ja Eesti Ajutise Valitsuse minister Jaan Raamot, teoloog ja Eesti esimene haridusminister Peeter Põld, Eesti iseseisvusmanifesti trükkija-levitaja, hilisem teede- ja siseminister August Jürima, Postimehe toimetaja ja Asutava Kogu liige Adam Bachmann, Eesti sotsiaaldemokraatia rajaja Mihkel Martna, esimesi Eesti naispoliitikuid, sotsiaaldemokraat Alma Ostra-Oinas, rahvaluuleteadlane ja tulevane Eesti saadik Soomes Oskar Kallas, professor ja hilisem Tartu ülikooli rektor Heinrich Koppel, 1. Eesti polgu ülem ja Eesti relvajõudude loojaid polkovnik Aleksander Tõnisson, Landeswehri sõja võitja polkovnik Ernst Põdder, Eesti sõjaväe ja Kaitseliidu loojaid, hilisem Eesti riigisekretär Theodor Käärik. Kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Ants Laikmaa. Kirjanikud Oskar Luts ja Friedebert Tuglas.