“Mulle meeldib mõte sellest, et ma istun soojas pesus Palamusel, teen päev otsa tööd ja seejärel ilmuvad mu illustratsioonid The New Yorkeris. Ma naudin seda kontrasti,” mõtiskleb illustraator ja graafiline disainer Eiko Ojala (31). Pisut enam kui aasta eest palusin Eikol illustreerida üht Areenis ilmunud toiduteemalist lugu. Taevasinisel taustal säravast porgandist ja selle ümber põimunud mehikesest sai kindlasti üks möödunud aasta ilusamaid Areeni kaanekujundusi. Sellele järgnenud aja jooksul olen Eiko töid eri disainisaitidel järjest enam märganud. Ja mis veelgi muljetavaldavam – tema maitsekad ja leidlikud illustratsioonid ilmuvad maailma tähtsaimates ajalehtedes, nagu ameeriklaste prestiižikas The New York Times (mille tiraaž on argipäeviti üle 1,8 miljoni, pühapäeviti üle 2,3 miljoni eksemplari) ja prantsuse Le Monde (tiraaž üle 300 000). See on saavutus, millest unistavad sajad tuhanded kunstnikud üle kogu maailma.

Eesti ajakirjanduses ei ole Eikost peale hiljuti disainiajakirjas Diivan ilmunud väikse loo suurt midagi kirjutatud. Paljud on kindlasti näinud ajakirjas Anne & Stiil ilmunud värvikirevaid portreid tuntud eesti inimestest. Või teavad kollektiivi Väljasõit Rohelisse vinüülplaati “Külastus”, mille Eiko kujundas. Või on ehk näinud tema töid 2012. aastal Von Krahlis üleval olnud näitusel “Teine lõige”. Eiko tööd valmivad peamiselt Photoshopis, osaliselt lõikab ta paberit käsitsi ja seejärel pildistab. Tema tööd meenutavad paberit, on aga paberlõike digitaalsed imitatsioonid. Mägimaastik lookleva jõega, kus ajavad oma asju pisikesed loomad. Inimaju, mille soppides sagivad tolmuimejatega tegelased, luues korda tähtede ja numbrite virvarris. 18. sajandist pärit tapeedi moodne remake. New Yorgi vaade, tipus troonimas Vabadussammas. Naise keha. Olgu Ojala illustratsioonide süžee milline tahes – tema käekiri on selgelt äratuntav. Napp. Täpne. Nutikas.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega