Bitcoinidega kauplev eraisik ärritas Eesti võime. Mis saab edasi?

Hobi korras bitcoinidega ehk bitimüntidega kauplev eraisik ärritas politsei rahapesu andmebürood, kuid rahandusministeeriumi hinnangul tuleb seaduse rangust rakendada vaid kutsetegevusena kauplejate puhul.

Eestis elav hollandlane Otto de Voogd peab veebisaiti btc.ee, kus ta näitab, millise hinnaga ta on nõus ostma ja müüma bitcoine ehk bitimünte. Nädal tagasi sai ta politsei rahapesu andmebüroost kurja kirja. Selles teatati, et de Voogd kaupleb oma veebisaidil bitimüntidega ja tegeleb seega „alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkumisega“. See muutvat ta seaduse silmis "finantseerimisasutuseks". Lisaks ehmatati meest ka kriminaalseadustiku ja kolmeaastase vanglakaristuse või 32 000 eurose trahviga.

De Voogd katkestas oma hobi korras pakutava teenuse. Ta kutsuti neljapäeval, 20. veebruaril, andmebüroosse aru andma. Pärast seda, kui meedias teema kuumaks läks, kutse tühitati.
„Tegelikult ei saa minu veebisaidil igaüks vabalt bitimüntidega kaubelda, seal on vaid info, millise hinnaga ma olen neid nõus ostma või müüma. Kauplen kuni 500 euro väärtuses, kui keegi tahab liiga palju, siis olen keeldunud,“ selgitas de Voogd.

Rahapesu andmebüroo juhi Aivar Pauli sõnul võib de Voogdi puhul tuua elulise paralleeli laenuandmisega, mida suur osa inimesi on oma sõprade ja sugulaste vahel teinud.

"On vahe, kas see tegevus toimub oma tutvusringkonnas või on tegemist avalikkusele suunatud teenusega. Viimasel juhul rakendub laenuandjatele kohustus registreerida ennast majandustegevuse registris ja täita seadusega sätestatud kohustusi," ütles Paul.

Kuid kust algab interneti ja sotsiaalmeedia ajastul "tutvusringkond"? Kui palju peab kaubitsema, et olla "teenusepakkuja"?

Eesti riigiasutustega suheldes selgub, et politsei andmebüroo on ilmselt pisut üle pingutanud, sest etteruttavalt on rahandusministeeriumi seisukoht: "Registreerima peab end ettevõtja, kes soovib alternatiivsete maksevahendite teenust pakkuda oma majandus-kutsetegevuse käigus."

Otto de Voogd seda oma sõnul ei tee.

Tema sõnul käib bitimüntidega kaubitsemine kogu maailmas internetisaitide vahendusel ilma, et inimesed peaks end finantseerimisasutuseks registreerima, näiteks saidilt localbitcoins.com võib leida Eesti kaubitsejaid, kuid nende isikud on erinevalt temast varjatud. Ta ise pole oma huvi bitimünte osta-müüa mujal peale oma veebisaidi kuulutanud. "Saidi peamine eesmärk on välja arvutada minu jaoks hetke kurss eurosse, sest bitimünt on väga volatiilne," märkis de Voogd. Selle väljaarvutamiseks ühe teise saidi andmevoo põhjal on ta kirjutanud programmijupi.

2009. aastal jaapani tarkvaraarendaja Satoshi Nakamoto (pseudonüüm) loodud Bitcoini münte (BTC) saab talletada arvutis failina, maksta aga ka pärismaailmas mobiiltelefoniga QR-koodi abil. Ülekanne toimub, kui omanik saadab võrku digiallkirjastatud teate müntide loovutamisest uuele omanikule. Tehingutel kolmas osapool, näiteks pank.
Bitcoin ei rajane ühelgi kesksel serveril ega asutusel, vaid põhineb hajutatud andmebaasil, mis talletab bitimüntide kuuluvuse, ning mille pidamisse on kaasatud kõik Bitcoini võrgustikus osalevad arvutid. Vahendustasud on pankadest palju väiksemad.
Raha juurde tekitamine ehk kaevandamine käib kindlate reeglite järgi läbi tehingute töötlemise ja kinnitamise. Kuna see nõuab palju arvutivõimsust, omistab süsteem automaatselt kaevandajale tehtud töö eest preemiaks uusi bitimünte.
Käibel olevate bitimüntide arvu teoreetiline piir on 21 miljonit. Praeguseks on neist loodud üle poole. Viimane bitimünt luuakse 2040. aastal.
Eestis saab bitimündiga maksta Tallinna kesklinnas asuvas ER Boutique´s, Tourist Apartment Duplexis vanalinnas ja Kagu Auto AS-s Võrus. Bitimünte aktsepteerivad ka Hooandja ja Piraadipartei.

Jaanuari lõpus küsis valuutavahetuse tegelev

AS Tavid

riigiametitelt, mis bitimünt on – kas virtuaalne raha, tooraine, teenus, finantsinstrument, väärtpaber või e-raha. Kas Tavid hakkab bitimüntidega kauplema, on nõukogu liikme Meelis Atoneni sõnul täna veel vara öelda.

Maksu- ja tolliameti

pressiesindaja Ivi Papstel ütles Ekspressile, et bitimüntidega seonduvaid maksuküsimusi saab selgitada pärast seda, kui rahandusministeerium,

Eesti Pank

ja finantsinspektsiooni selgitavad, mida bitimünt endast kujutab.

Ekspress uuris selle järele.

Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuhi Malle Aleksiuse sõnul ei puutu asi neisse. Inspektsioon ei teosta bitimüntide tehingute üle järelvalvet, kuid nende laiem levik võib olukorda muuta.

Euroopa Keskpank

käsitleb bitimünte avaliku võimu poolt reguleerimata, detsentraliseeritud ja digitaalse käibevahendina, nn virtuaalrahana, mida ei väljasta konkreetne teenusepakkuja ning mille väärtus ja vahetuskurss traditsiooniliste valuutade suhtes sõltub olemasolevate bitimüntide arvust ja nõudlusest, mitte aga alusvarast või fikseeritud kursist mõne muu valuuta suhtes.

Eesti Panga pressiesindaja Ingrid Mitt teatas, et keskpanga hinnangul ei ole bitimündil küllaldaselt rahale omaseid tunnuseid (pidades selle all silmas pangatähti, münte, füüsilisel kujul eksisteerivat raha ning elektroonilisel kujul edastatavat raha). Bitimünt pole Miti sõnul ka e-raha makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses. "Bitimündis väljenduv väärtus ei ole ranges mõttes rahaline, see ei loo nõuet bitimüntide väljaandja vastu ja bitimünte ei väljastata "rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses". Bitimüntides maksmine või nende soetamine ei ole seadusvastane tegevus," ütles Mitt.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Liisi Polli sõnul nõustub ministeerium finantsinspektsiooni seisukohaga, et tegu pole raha ega e-rahaga. Hoopis virtuaalrahaga.

"Nõustume ka finantsinspektsiooni seisukohaga, et bitimüntide vahendamine - edastamine müüjalt ostjale - või nendega iseseisvate tehingute tegemine, näiteks kauba või teenuste eest tasumine, ei ole käsitletav makseteenuste osutamisena," ütles Poll.

Sellegipoolest on tema sõnul bitimüntide ostul, müügil ja vahendamisel "alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkumise" tunnused.

See tähendab, et ühelt poolt rakendub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, teiselt poolt käibemaksuregulatsioon, mis ei näe ette alternatiivsete maksevahendite teenuste käsitlemist finantsteenustena. Seetõttu ei kohaldata maksuvabastust ja bitimüntidega kauplemisel tekkiv käive maksustatakse - juhul, kui tegu on "kutsetegevusega".

Sularahaga sarnane anonüümsus võimaldab rahapesu. "Bitimündi reguleerimata õiguslik staatus ja selle toimimise eest vastutavate isikute puudumine loob potentsiaalse riski tarbijate õigustele ja võimaluse, et virtuaalraha püütakse kasutada rahapesuks," ütles Mitt.
Eelmisel aastal pani FBI kinni nn Siiditeena tuntud interneti musta turu, kus kaubeldi ka narkootikumidega, ja konfiskeeris 144 000 bitimünti toonase väärtusega 28,5 mln dollarit. Eesti rahapesu andmebüroo on praeguseks tuvastanud ühe juhtumi, kus bitimünte kasutati kuritegeliku raha liigutamiseks.
Bitimünte saab ka varastada, kuid arvutiturbega on võimalik riske minimiseerida.
Vaatamata anonüümsusele on bitimünte vahendavad arvutid tuvastatavad. Tehinguid tagasi pöörata ei saa, kuid saab kindlaks teha iga eelmise arvuti, mille "omanduses" bitimünt oli.
De Voogdi hämmastab, et eesrindliku e-riigina tuntud Eesti tahab vähegi tõsisemas skaalas bitimüntidega kauplemise seadusega sisuliselt võimatuks teha. Näiteks on raske ette kujutada, et internetis kahe inimese vahel toimuva tehingu puhul tuleks tuvastada isik "samas kohas viibides".
Internet on kaotanud riikidevahelised piirid ja de Voogdi veebilehe mahavõtmisega ei saa bitimüntide tehinguid takistada.
„Eesti laseb hulgal tulevikuäridel minna teistesse riikidesse, kus pole innovatsiooni ja äri pärssivad seadusi. Ma maksan ju kõikidelt oma tuludelt makse,“ ütles de Voogt.
Advokaadiböroo Glimstedt partneri Priit Läti sõnul oleme olukorras, kus politsei tugevdab kontrolli krüptorahaga kauplemise üle, hoiatades isegi hobi korras tegutsevaid eraisikuid trahvidega. "Selline käitumine on vastuoluline ega vasta Eesti strateegilisele soovile olla pioneeriks uuenduslikes IT-küsimustes. Riik peaks esmalt kujundama ühtse seisukoha, tegema selgitustööd ning alles seejärel asuma järelevalvet teostama," ütles Läti.
Ühtset käsitlust Euroopas veel ei ole, kuid arutelud on alanud - nüüd ka Eestis. Lootust siiski on, sest ka rahandusministeeriumi hinnangul on sellistel makseviisidel potentsiaali "parandada maksete efektiivsust".