Mis on siiani teie hinnangul suurimaks probleemidepõhjustajaks? Aasiale omane näohoidmise vajadus, raskus tehtud vigade tunnistamisel? Vähene koostöö erinevate riikide vahel, võib-olla osaliselt ajendatult vaidlustest, mis antud piirkonnas puudutavad merepiire? Erinevate riikide soov mitte näidata, milline on nende võimekus õhus ja vees toimuva jälgimiseks?
„On raske öelda, mis tegelikult toimub, kuid selge on see, et Malaisiale käib praegune situatsioon üle jõu. Isegi Malaisia erinevad agentuurid ja Malaysia Airlines ei koordineeri omavahel tegevust ning seetõttu leiab iga päev aset erinevaid pressikonverentse, kus erinevad inimesed püüavad end esile tõsta ja avaldavad täiesti vastukäivat informatsiooni. See raskendab tulemusteni jõudmist oluliselt. Vähene koostöö erinevate riikide võib olla samuti faktor, kuid enamus probleeme pärineb Malaisiast. Ma arvan, et lõpptulemusena võtab Malaisia rahvas selle eest oma valitsuse vastusele."
Aina enam spekuleeritakse, et lennuki võis kursilt viia just piloodi kuritahtlik tegu, kuid kui mõelda korraks siiski lennuki kaaperdamise võimalusele mõne kolmanda isiku poolt - ja märkimisväärselt on Malaysia Airlinesi minevikus intsident, kui lend MH 653 1977. aastal kaaperdati ning siiani seletamatutel asjaoludel alla kukkus --, võiks rääkida turvameetmete kvaliteedist Kuala Lumpuri lennujaamas. Mu enda kogemusel saavad reisijad läbi otsitud kolmel korral enne pardaleminekut, kuid sageli seisneb see pealtnäha pealiskaudses läbipatsutamises..
„Minu kui transiitreisija hinnang KLIA turvameetmetele on see, et nad on täiesti vastavad rahvusvahelistele standarditele. Viimane turvakontroll viiakse läbi vahetult väravas enne lennukile minemist."
Kuidas praegune olukord mõjutab juba varem finantsraskustes Malaysia Airlinesit (firma teenis aastal 2013. kahjumit 256 miljonit eurot)?
„Lennuki kaotamine ei tähenda automaatselt suurt rahalist kaotust lennuliinile. Malaysia Airlinesi peamine kindlustusagentuur on Allianz ja ma olen kindel, et neid ootab ees suur kompensatsioonimakse kaotatud lennuki eest, mis oli ikkagi juba 11 aastat vana ja Malaysiale selle perioodi jooksul palju väärtust tootnud. Rahaline kahju tekkib samas sellest, kui reisijad kaotavad usalduse ja ei broneeri enam Malaysia Airlinesi pileteid või tühistavad varemostetud, samuti sellest, kui suur hulk lennukeid peab maa peale jääma täiendavate kontrolli läbiviimiseks - siinkohal meenub, kuidas Qantas võttis käigust maha oma terve Airbus 380 õhulaevastiku."
Asjatundjad on osutanud, et kuivõrd lennuk ei ole püssikuul, ei tungiks ta veepinnaga suurel kiirusel kokku põrgates - samas on siiani rõhutatud, et välistatud pole ka võimalus, et lennuk kukkus maismaale - koheselt vee alla, vaid laguneks ja tekitaks laia rusudevälja. Raskemad rusud upuks, kuid kõik kergem - interjööripaneelid, plastik, istmed, riided, laialivalgunud kütus -- jääks veepinnale. Kui palju võib maailmamerede saastatus teie hinnangul vraki leidmist raskendada? Vähemasti Malaka väinas ja Tai lahes hulbib ringi palju prahti...
„Kahtlemata põhjustaks Boeing 777 taolise lennuki kokkupõrge veepinnaga miljoneid rusutükke, millest paljud jääksid pinnale (kurb, kuid möödapääsmatu fakt on paraku see, et ilmselt ei jääks taoliste brutaalsete jõudude toimel alles palju surnukehasid, mida veepinnalt leida võiks). Merede saastatus on küsimus, millele päästetöötajad oskavad vastata paremini, kuid keskkonnakaitse ei ole väga suur prioriteet antud maailmajaos -- kuigi mõned rannad võivad puhtad olla - ja ilmselgelt on juba praegu leitud hulk asjasse mittepuutuvaid esemeid, mida on algul peetud kaotatud lennuki tükkideks. Suurim probleem on minu arvates see, et iga taoline uudis saadab petliku sõnumi ohvrite lähedastele..."
Üks nüanss, mida on esile tõstetud, puudutab samas seda, et jõuline kokkupõrge merepinnaga võinuks jätta jälje seismograafidele, nagu näiteks Swissairi lennuki allakukkumine Nova Scotia lähistel 1998. aastal seda tõendatult tegi...
„Mul ei ole sellele mingeid vastuseid. Lõppude lõpuks on see vaid spekulatsioon ja üks võimalikke stsenaariumeid."
Kui selgub, et MH 370 tõepoolest lendas üle Malaisia ja suundus India ookeanile, siis miks Malaisia ei saatnud oma hävitajaid asja uurima? Miks Indoneesia on olnud vait selle osas, mida nende radarid oleksid Sumatra põhjatipust pidanud märkama?
„Kahtlemata osutab see puudujääkidele süsteemis, mida me reisijatena oleme harjunud usaldama. Õnnetusi põhjustab erinevate faktorite koosmõju ja selle konkreetse juhtumi uurimine võib tuua päevavalgele uskumatuid puudusi lennuliiklusteeninduse standardites kogu Kagu-Aasias."
Kuivõrd palju teid ennast antud müsteerium mõjutab? Peate te Malaysia ja Boeing 777-200 lennukeid jätkuvalt turvaliseks, eriti arvestades, et antud lennukil oli ETOPS 330 sertifikaat, mis lubas tal viibida lähimast lennuväljast kuni kuus ja pool lennutundi eemal, kuigi Malaysia Airlines oli väidetavalt kokkuhoiu huvides eelistanud mitte edastada ACARS infot satelliidi kaudu, vaid üksnes ülikõrgsagedusliku raadioside abil?
„See vahejuhtum ei mõjuta ei seda, kuivõrd turvaliseks ma lendamist üldiselt pean. Ma olen tõttöelda juba ostnud uue pileti Malaysia Airlinesi lendudele."