Füüsika olemuse võluv avanemine
Pole sugugi tavaline, et esimese ja teise aasta füüsikaüliõpilastele peetud loengud muutuvad staatuse sümboliks mitte ainult kodumaal, vaid ka raudse eesriide taga. Ameerika füüsik Richard Feynman (1918–1988) mõtles välja elegantsed ja kvantväljateoorias siiani toimivad nipid, mille eest ta 47aastasena Nobeli preemia sai. Ta osales 24aastase noormehena tuumapommi loomisel Manhattani projektis. 1986. aastal, juba üliraskelt vähki põdedes, kuulus ta kosmosesüstiku Challenger hukkumise asjaolusid uurinud komisjoni ning tänu tõelise teadlase absoluutsele sõltumatusele poliitikast jõudis jälile õnnetuse põhjusele – külmatalumatule kummitihendile. Ta tegutses füüsika kõrvalt ka raadioparandajana, lukkude sorteerijana, kunstnikuna, tantsijana, bongomängijana ja maajade hieroglüüfide dešifreerijana.