Luarvik Luarviku uued seiklused

Tõnu Trubetsky, Tõnu Trubetsky jr., Tom Claude Trubetsky ““Hukkunud alpinisti hotelli” müsteerium”
Ligo, 2013. 210 lk.

Vennad Strugatskid kirjutasid kaugetel aegadel romaani ““Hukkunud alpinisti” hotell”, mille põhjal tegi Grigori Kromanov müstilise ja oma aja kohta modernse filmi, mida paljud peavad Eesti parimaks linateoseks. Seal on Sven Grünbergi maailmaklassikasse kuuluv psühhedeelne muusika, Sulev Luige kehastatud ebamaine Luarvik Luarvik ja Mikk Mikiveri mängitud Hinckuse kuulus väide: “Ma ise tulin endale peale!”. Kogu loo peamine mõte oli see, kas ratsionaalne mõistus on valmis kohtumiseks üleloomulikuga.

Selline materjal sobib kahtlemata Tõnu Trubetskyle, kes on vastavat temaatikat varemgi käsitlenud ning on arvatavasti kõik “Seiklusjutte maalt ja merelt” lood ja “Mirabilia” sarja läbi lugenud. Tema lugu algab sellega, et Mosesed, Olaf ja Luarvik lebavad liikumatult lumes, kuid ärkavad mõistagi ellu ja läheb lahti üks lõppematu fantaasiavool, kuhu on kaasatud kõikvõimalikke tegelasi, tuntud ja tundmatuid. Neid ei jõua üles lugedagi – näiteks keegi Kaisa, aga ka Kaspar Jancis, Kekkonen, James Bond jne. Seigeldakse Päikesesüsteemis, Pariisis ja Turus. Kesksemateks kujudeks jäävad küll Glebsky ja tulnukad. Ka mitmed raamatu- ja filmiteemad võetakse uuesti ette.