Eestlasest lõvikütt, kes vangistas Itaalia kindrali

Karl Nurk jõudis oma elus olla lõvikütt, kohviistanduse omanik, eriüksuslasest langevarjur, filminäitleja ja ilmselt palju muudki.

Tartu pandimaja omaniku poeg Karl Nurk oli läinud sajandi üks suuremaid eestlastest seiklejaid. Ta vajas ohtlikke ettevõtmisi nagu õhku ning neid otsides rändas terve elu mööda ilma. Karl oli vaid 13aastane, kui ta end vanemaks valetas ja vabadussõtta läks. Vaprust jagus tal noorusele vaatamata küllaga: ta langes punaste kätte vangi ja põgenes hulljulgelt. Eestis sõdimisest jäi Karlile väheks, ta käis veel ka Karjalas punaseid materdamas.

Jalgsi läbi Sahara kõrbe

Sõdimiste järel Tartus Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Nurk sai töökoha sõjaministeeriumisse, ent selline elu oli seiklushimulise nooruki jaoks igav. Juba aastapäevad hiljem otsustas ta minna laia maailma õnne otsima. 1924. aastal pühkis Karl kodumaa tolmu jalgelt ja sõitis Prantsusmaale, kus tutvus teise samasuguse rahutu hingega – Evald Märksiga. Karl ja Evald rändasid läbi Euroopa ja siirdusid seejärel Aafrikasse.