Kuhu jäid kõik head mehed? Ja naised?

Kosjakontorite andmebaasidest käivad läbi kümnete tuhandete eestimaalaste nimed, kuid seda õiget jäädaksegi otsima liiga kõrgete nõudmiste tõttu.

Tallinnas ajakirjandusmaja kuuenda korruse koridoris seisab lahtiste juustega blondiin, roosa barett kuklas. Vallaline naine, kes otsib meest. Tänaval püüaks ta kinni iga mehe pilgu.

Selle ukse taga, millele ta koputab, on samblaroheline tuba. Seal on diivan, rahustava mustriga tapeet ja tugitoolid. Mööbel on retro, kapiotsas põleb küünal. Nõukaaegne interjöör on taotluslik: see meenutab lapsepõlve ning inimene tunneb end turvalises keskkonnas hästi. Kosjakontoris Tea For Two on see peamine, et inimesed julgeksid endast rääkida. Sisuliselt käib selles toas igapäevane konverents „Tahan last, aga normaalset kaaslast ei ei ole!“

Tutvumisagentuuri juhi Maarja Vardja sõnul on neil klientideks ainult armastusväärsed "normaalsed vallalised". Ta on neli aastat viinud paare omavahel kokku. Tema kontorist on läbi käinud 800 suhtehuvilist.

Hetkel otsib „aktiivselt“ selle kontori kaudu paarilist 450 inimest. Naisi veidi rohkem kui mehi. Sissemaks on 200 eurot ning see tähendab, et aasta jooksul otsitakse pidevalt sobivat kaaslast, kellega kohtingule minna.

Kõiki, kes sisse astuvad, ühendab üks kummaline joon.