Pikk ja kiitsaks, hallipäine, natuke nagu prints Charles. Douglas Reid ulatab terekäe kohe, kui olen astunud üle Heltermaa sadamabaari ukseläve. See härra, täis salapära ja hoiab emotsioonid vaka all, on ülatuslikult tõeline superstaar: viimastel aastatel on tema firma Ardoran toonud koju ligi neli miljonit eurot Euroopa Liidu teadusprojektide raha!
Umbes pool miljonit euromüntide ehtsuse kontrolli masina välja töötamiseks. Ökoloogiliste ehitusmaterjalide arenduseks poolteist miljonit.
Ometi pole Tallinnas eurorahaga sebivad ametnikud, sealhulgas EASi ja Eesti Teadusagentuuri inimesed müütilist šotlast ihusilmagagi näinud. Reid figureerib vaid toetuse saajate statistikas, tõustes sealt esile fenomenaalse eduloona.
Mis kõige kummalisem: Brüsseli teadusraha tundub mängleva kergusega voolavat tagasihoidlikku provintsihotelli, sest Ardorani äri nähtav (aga mitte kaalukam) osa on Heltermaa külalistemaja ja paar söögikohta.
Isegi Silver Toomla, üks projektikirjutamisäri tipptegija on tunnustavalt hämmingus: “Üks mees Hiiumaalt lihtsalt ajab raha kokku.”
“Superstaar? Mõistan, millele te vihjate,” ütleb Reid, kuid toonitab: “Raha tuleb minu firmasse sisse, kuid enamik läheb sealt edasi välja. Mina kirjutan projekte, teised teevad töö ja saavad selle eest ka tasustatud.”
Tal on seljas hall Hiiu kampsun ning jalas kulunud velvetpüksid. Tavalisel päeval kannaks ta T-särki ning jääks täielikult märkamatuks.
“Nojah, mõnes mõttes olen võib-olla tõesti natuke ebatavaline,” ütleb poissmees Reid kooki matsutades ning oma lemmikut – lattekohvi – rüübates.