Eesti numismaatik täitis valge laigu Rootsi ajaloos

Numismaatik Gunnar Haljaku värske raamat annab veelgi enam põhjust käsitleda Gotlandi ehk Ojamaa varasemat ajalugu üheskoos Eesti omaga.

Äsja avaldas mündiloolane Gunnar Haljak mahuka uurimuse 14. sajandi Rootsi mündindusest “Klassikalised Gotlandi öörtugid”. Ei juhtu just sageli, et eestlane kirjutab raamatu mõne naabermaa ajaloost, ja sealjuures veel alusuurimuse, millest tulevikus lähtuma hakatakse.

Eesti seisukohast vahest tähtsaim on see, et Haljaku uurimus meenutab meile: Eesti ja Ojamaa ajalugu on mõnel perioodil olnud nii tihedasti seotud, et neid on põhjust käsitleda üheskoos.

Kontaktid juba enne viikingiaega

Eesti, eeskätt Saaremaa tihedad sidemed Gotlandiga said alguse juba enne viikingiaega ning seda kinnitavad arheoloogilised leiud. Saaremaa viikingiaja parima tundja Marika Mägi sõnul hakati umbes 7. sajandil Saaremaal surnuid matma kiviringkalmetesse, mis meenutavad peaaegu üks-ühele samal ajal Ojamaal kasutusele tulnud kalmeid. “Eriti silmatorkav on meestega seotud n-ö sõjameheatribuutika sarnasus – relvad ja nende kaunistused, ehted ja aksessuaarid –, mis on Saaremaal Rootsi, iseäranis Ojamaa omadest peaaegu eristamatud.”