Narkoteema tõi kaasa terava andmise Ekspressi ajakirjanike vahel
Väljavõtted toimetuse meililistist.
Sulev Vedler: Miks on see lugu eriline?
Krister Kivi: Paljud inimesed ei tea, et asjad käivad nii; et üksnes tarvitamise fakt võib tuua karistuse.
Sulev Vedler: Lollus pole kohtus vabandus. Ka koolis õpetatakse, et uimasteid ei tohi tarvitada.
Krister: Mind häirib selline kurdistavalt ”vali kord”. Usun, et paljudele konservatiivsetele ühiskonnaliikmetele see meeldib, kuid ka teine arvamus on olemas.
Sulev: Kuidas tekib küll arusaam, et narkootikumide tarvitamine Eestis on lubatud? Kas ema kodus õpetab? Lasteaias kasvatajatädi? Õpetaja koolis? Sõbrad? Tuttavad? Anonüümsed tegelased veebist? Tuleb see teadmine filmidest? Eriti kui arvestada järgmist seadusepügalat (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus), mis puudutab uimastite tarvitamist: ”Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.” See paragrahv jõustus 1. septembril 2002. Varsti on jõus juba 12 aastat.
Krister Kivi: Mis saab siis, kui suitsetatud on Hollandis või Uruguays? Kui inimene on tarvitanud kanepit piirkonnas, kus see on legaalne (näiteks Colorados), tagasi Eestisse tulnud ja politsei poolt urineerima pandud; kas ta elu peaks saama rikutud selle pärast? Kas Eesti seadused reguleerivad Eesti elanike käitumist väljaspool Eestit?
Sulev: Eesti seadused kehtivad Eestis. Uruguays kehtivad Uruguay seadused.
Krister: Kas sa ütled, et ma ei tohi sellest kirjutada?
Sulev: Vastupidi, sellest tasub kirjutada.
Krister: Väga hea. Ma saaks aru, kui testima viiakse kahtlaselt roolivaid autojuhte, kuid see, kui analüüsidega tuvastatakse mingit käitumist enam mittemõjutavat ehk ammu haihtunud joovet ja karistatakse selle eest, ületab teatud piiri mu meelest.
Sulev: Huvitav on see jutt ammu haihtunud joobest. Kui see on haihtunud, siis kuidas seda tuvastatakse? Ja suurepärane näide Coloradost. Lisan, et paljudes Euroopa riikides võib autot juhtida ka siis, kui oled tarvitanud klaasitäie alkoholi. Eestis ei tohi. Ma pole küll kuulnud, et meil keegi roolis lõhnadega tabatult hakkaks rääkima, et oi, ma Saksamaal veidi lonksasin, selle joobe saavutasin seal, seal on see ju legaalne.
Krister: Uriinitest tuvastab kuni 15 päeva tagust kasutamist ja ülekaalulistel isegi kuni 30 päeva tagust kasutamist.
Sulev: Aga siis on ju lihtne lahendus: ära tarvita uimasteid 30 päeva enne Eestisse sõitu.
Krister: Ideoloogilises plaanis on selline test mu meelest orwellik. Võiks öelda, et siit ei ole kaugel mõttepolitsei, küsimus on üksnes tehnoloogia puudumises. Muide, Eestis on narkojoobe määramiseks politseil õigus kasutada vägivalda, nõel vereproovi saamiseks jõuga veeni väänata.
Näiteks Missouris on isegi autojuhil, keda kahtlustatakse alkoholi- või narkojoobes sõitmises, õigus testist keelduda – sellisel puhul ta juhiluba küll tühistub automaatselt.
Dannar Leitmaa: Kallistage puud või midagi, aga politsei teeb õiget asja.
Krister: Kuidas me reageeriks, kui politsei homme toimetusse tuleks ja proove võtma hakkaks?
Sulev: Mina ütleksin tere!
