Meie pensioniraha investeerivad robotid. See pole mingi nali
Praeguse pensionisüsteemi käivitumisel uskusid eestlased, et nende pensionisambad hakkavad mühinal kasvama nagu muru pärast sooja suvevihma ja selle kasvu eest hoolitsevad eriliselt nutikad investeerimisvõlurid. Helesinistes unistustes turgutasid pensionifondid kohalikku majandust ning Eesti majanduse tõus pidi omakorda kergitama pensionisambaid.
Tegelikkus on teistsugune. Üksikute väärtpaberite analüüsimise ja nendega kauplemise asemel saadavad fondivalitsejad üha suuremaid summasid välismaale. Nad eelistavad rajatagustel börsidel kaubeldavaid investeerimisfonde (inglise keeles exchange traded fund ehk ETF).
ETF toimib nagu robot, kel puuduvad eelarvamused ja tunded. Masin täidab käsku järgida ühte või teist indeksit. „Selline instrument ei vaja sisulist juhtimist. Lihtsustatult öeldes, positsioone ostab ja müüb „arvuti“ etteantud mudeli järgi,“ selgitab Nordea pensionifondide juht Olli Enqvist.
LHV fondide juht Andres Viisemann võrdleb sellist, investeerimistegelaste töökeeles passiivseks nimetatavat investeerimist kiirtoidu või kiirmoega. „Vahest on mugav, et need võimalused on olemas, kuid on kahju, kui sellised valikud hakkavad domineerima,“ märgib ta.
Riigikontroll kurjustas mõned kuud tagasi, et „teise samba fondide seas esineb palju investeerimist teiste fondide kaudu, selle asemel et aktiivselt turgusid otsida. Finantsinspektsiooni andmetel on aktiivne investeerimine aktsiatesse ja võlakirjadesse kahanenud 72 protsendilt 2004. aastal 29 protsendile 2013. aastal.“
