See mees, kelle Poska gümnaasiumi juht Jõgi ära tundis on erukolonelleitnant Tõnis Asson, tema kooli riigikaitse õpetaja.
26. mai pärastlõunal pidasid peeti neli Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni ehk OSCE vaatlejat kinni rahutus Donetski ühes kontrollipunktis. Nagu selgus, oli Türgi, Šveitsi, Taani kodaniku kõrval röövitute hulgas ka keegi eestlane.

Viimane kord oldi OSCE peakorteris neljaliikmelise vaatlejate rühmaga kontaktis sama päeva õhtul. OSCE teatas vaatlejate kadumisest Ukraina valitsusele.

Organisatsiooni pressiesindaja Natacha Rajakovic andis meediale teada, et esimese 40 minuti jooksul pärast peatamist Donetski rajoonis oli OSCE nendega tekstisõnumite teel ühenduses. Seejärel pole meestes enam midagi kuuldud kuulnud.

29. mail teatas Slovjanski isehakanud linnapea Vjatšeslav Ponomarjov, et teab, kus kinni võetud vaatlejad asuvad ja nad võidakse varsti vabaks lasta. Samal päeval avaldas propagandaportaal Golos Sevastopolja neljast röövitud vaatlejast foto ning teatas seejuures, et mehed vahistati Luhanski oblasti Antratsõti linnas. Nad olla tegelenud luureandmete kogumisega Ukraina armee heaks ja üritasid Vene-meelsete kontrollpunktides sealseid võitlejaid ära osta ja värvata.
Selle pildi pealt tundiski Poska gümnaasiumi juht oma kooli õpetaja ära.
„Ma saan Tõnisest rääkida vaid head. Haritud ja laia silmaringiga inimene, suurepärane õpetaja. Mul on väga hea meel, et ta meie koolis õpetab. Praegu on emotsionaalselt muidugi raske. Jälgin uudisteportaalidest uudiseid ning loodan, et kõik läheb veel hästi,“ räägib Jõgi.

Tõnis Assoni abikaasa, Tartu muusikakooli akordioniõpetaja ütleb järelpärimise peale: „Aga ma ei saa seda kommenteerida,“ ning paneb toru ära. On täiesti arusaadav, et tal momendil, mil kaasa saatus oli teadmata, pole mingit isu ajakirjandusele kommentaare jagada. Ekspress ei avaldanud röövitu isikut enne uudist tema vabastamisest, et mitte tema turvalisust ohtu seada.

Poska Gümnaasiumi juht Jõgi ütleb, et vahetult peale vaatlejate kinnivõtmist tundus olukord lootustandvam. Lubasid ju separatistide esindajad, et vaatlejad vabastatakse kohe-kohe. Nüüd on seis tema sõnul raskem, sest infot pole. Või kui on, siis on see väga vastukäiv.
Mäletatavasti teatasid nn Donetski rahvavabariigi võimud ka 1. Juunil, et kinni võetud OSCE vaatlejad on vabaks lastud. Tegu oli ilmselt järjekordse valeuudisega, millesarnaseid praegu meedias rahutu Ida-Ukraina koha rohkelt liigub.

Asson pole laiale avalikkusele loomulikult nii tuttav inimene, kui näiteks teine Ukrainas OSCE missioonis osalev diplomaat Tiit Matsulevitš.
Ent natuke siiski. Täpselt kaks aastat tagasi avaldas kirjastus Tammerraamat kolonelleitnant Assoni raamatu värvikatest meenutustest Nõukogude armees pealkirjaga "Vene kroonus ehk Äratus ku(u)bsi".
"See raamat jutustab minu kohustuslikust kahe aasta pikkusest ajateenistusest Nõukogude armees. Selle etapi läbimine polnud eriline kangelastegu, kuigi meenutas kohati halvasti korraldatud ellujäämiskursust. Iga Nõukogude meeskodaniku kohus oli aega teenida ja enamik neist armeesse ka jõudis. Mõni ei naasnud elusalt, mõni maksis füüsilise või vaimse tervisega. Oma meenutuste kirjapanekul püüdsin luua reipamat õhkkonda ja kasutada humoorikat sõnastust, võib-olla olen isegi klišeedes kinni ning tarvitan kohati ebatsensuurseid väljendeid. Niisugune see teenistusaeg oligi – täis klišeesid, molutamist, ropendamist ja vägivalda," kirjutas aastatel 1979-1981 nõuka armees teeninud autor toona raamatule saateks.

Samuti oli raamatu ilmumine põhjus, miks Asson jagas meediale intervjuusid. Seal ütles ta enda kohta. Neist intervjuudest selgub näiteks, et kolonelleitnant Tõnis Asson töötas aastaid Eesti kaitseväe esindajana Brüsselis NATO peakorteris.

Kuid rohkemat ohvitser oma elu- ja teenistuskäigust juttu ei tee. Internetist võib mõningase otsimise järel leida infot sellest, et Asson õppis aastaid tagasi Sangaste vallas Keeni koolis, ning on
Samuti leidub internetis infot selle kohta, et Tõnis Assonil on mitu last neist poeg on samuti kaitseväelane.

Mis puudutab OSCE missiooni ja vaatlejate turvalisust Ida-Ukraina pingekolletes töötamise ajal, siis on selle kohta Tiit Matšulevitš selgitanud, et erimissiooni turvameetmed on ranged ja sellele pööratakse suurt tähelepanu. Erinevate missioonide puhul on need juhised kohandatud konkreetse maa olukorrale. "Kindlasti ka röövitud mehed järgisid neid turvaeeskirju, kõik on läbinud instruktaaži," kõneles ta.
Ka rõhutas Matsulevitš, et tundlikus olukorras võib iga liigne sõna seada ohtu nende inimeste elu.

Matsulevitši sõnul on OSCE poolt tegemist täiesti rahumeelse missiooniga nagu nimigi ütleb - julgeoleku ja koostöö organisatsioon.
"Oleme julgeoleku ja koostöö peal väljas. Me oleme relvastamata," rõhutas Matsulevitš. "Kui me sõidame autodega ringi, siis nendel valgetel autode on suurelt peal OSCE logod. Need on kaugele näha. Me ei liigu ringi nagu partisanisalk või salakuulajad. Oleme siin, et pidada dialoogi, otsida kontakti ja pingeid leevendada."

Artikkel on kirjutatud 3. juunil 2014

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena