Ekspressi esimene artikkel maadevahetusest: Kullaaugud kaitsealadel (29.juuni 2005)
Eile mõisteti maadevahetuse protsessi osalised Riigikohtus süüdi*
Nutikad ärimehed said riigilt looduskaitsealal asuvate maatükkide vastu magusad krundid Tallinnas, Pärnus ja Haapsalus. Oodata on, et nad jätkavad samasuguste skeemidega.
Märtsi viimasel päeval sooritas keskkonnaministeerium harvaesineva ja avalikkuse jaoks uudse maatehingu. Tundmatu osaühing sai kuus krunti Tallinna südames pluss ja ühe maalapi Läänemaal Noarootsi vallas. Vastutasuks andis firma riigile kolm maatükki, millest üks laiub pealinna äärealal, kaks peituvad aga sügaval Võrumaa laantes.
Kui Ekspress asja uurima hakkas, tuli välja, et nädal varem tegi riik sarnast kaupa veel teisegi ettevõttega, andes ühe pealinnaäärse maatüki vastu viis krunti Tallinnas, Pärnus ja Haapsalus.
Maad, mida riik hädasti vajas, jäävad Pirita jõeoru maastikukaitsealale. Toda piirkonda "ähvardab" uus kaitse-eeskiri, mis keelab seal ehitustegevuse enam-vähem täielikult. Mis tähendab, et ärimeestel oli vaja nimetatud maatükkidest lahti saada. Nad leidsid äripartneri keskkonnaministeeriumi näol, kellelt sai välja nuiata präänikud kesklinnades.
Ärimehed on riigilt saadud kinnistutest enamiku juba kas maha müünud või edasi vahetanud. Nende manöövrite tulemusel omavad nad praegu maatükke Tallinnas Nõmme metsas - taas looduskaitsealal... Maa-amet ootabki, millal mehed jälle riigile vahetuskaupa pakuvad.
Mõned poliitilis-ärilised seosed
Nimetatud maavahetusi tegid kaks leidlikku tegelast, kes ei kuulu suurettevõtjate klubisse, kuid keda äriringkonnad ja poliitikud tunnevad päris hästi.
Üks meestest on Einar Vettus. Tema firma TSM sai 90ndatel enda kätte maa-ala Tallinna reisisadama kõrval, mis on viimane suur täis ehitamata koht pealinna südames. Tühjana seisab see tänini. Selle maatüki kättesaamiseks pidi Vettus tihedasti poliitikutega lävima.
Teine mees on Tullio Liblik, keda tuntakse joogifirma Ösel endise aktsionärina. Praegu tegeleb ta kinnisvaraga. Tema firma Saarte Investeering jooksis uudistest läbi siis, kui meedia uuris poliitikute korteritehinguid. Selgus, et Libliku firma üürib elamispinda Jüri Saarele Rahvaliidust ja sama partei ühele varasemale juhtfiguurile Andres Varikule.
Tullio isa Prits Liblik (Saaremaa kroonimata kuningas) oli Arnold Rüütli esimene õnnitleja, kui ta presidendiks valiti. Rüütel on Rahvaliidu taustaga.
Maatehingud allkirjastas keskkonnaminister Villu Reiljan, Rahvaliidu esinumber. Tullio Liblik ütleb, et tunneb ministrit, sest "minu vanemad ja Reiljani pere on omavahel perekondlikult läbi käinud".
Vettus paneb selle, et krundiäris riigi ja kinnisvaraärimeeste ristpiste nii tihe sai, Eesti väiksuse arvele. "Ehituses tunnevad kõik kõiki. Enamik praegusi ehtusettevõtjaid sõbrunes juba EÜE aegadel - ehitustudengitena veetsime kõik suved malevas, kes regioonistaabis, kes kusagil rühmas."
Lepingu "kolm maatükki riigile, seitse vastu" sõlmis keskkonnaministeeriumiga Einar Vettuse firma Iru Jõekaaru OÜ.
Tolle ettevõtte esimene peremees oli Ekspressi lugude vana kangelane, metsaärimees Mart Erik. Erik ütleb, et ostis nelja aasta eest nõudeõiguse seitsme hektari suurusele krundile Iru silla lähistel. Maalahmaka ostuhinda Erik ei avalda. Ettevõtte paberitest paistab, et hind võis jääda 1,2 miljoni kanti. "Tuttavatelt ostsime. Tolle aja kohta, nagu need maa hinnad olid paar aastat tagasi, nii üht- kui teistpidi madalad. Nemad said nõudeõiguse, nagu ikka saadakse..."
Erik kavatses magusat jõekääru arendama hakata, ent linnaga asju ajades sai kannatus otsa ("Me ei saanud seda isegi katastrisse.") ja ta müüs firma koos maaga edasi Vettusele.
Vettus üritas samuti kinnisvaraarendust teha. "Koht on ju super! Vastavalt esialgsetele kaitseala piirangutele oli krundist 15 protsenti elamumaa, 85 aga sotsiaalmaa. Terve Pirita on teatavasti nii tehtud, et ostetud sotsiaalmaale tehakse detailplaneering ja muudetakse sellega elamumaaks."
Vettus kavandas jõekääru kuni 30 individuaalelamut. Tellis keskkonnauuringuid ja detailplaneeringu lähteülesande. Tema plaanid läksid aga vett vedama, sest keskkonnaministeerium hakkas roheliste survel välja töötama karmimat kaitse-eeskirja. Ehitamine keelati. "Oleks uus kaitseseadus enne vastu võetud, poleks ma seda krunti ostnudki. Nende piirangute jaoks peab tegelikult olema kõigi maaomanike nõusolek. Mina seda ei annaks."
Mullu septembris tegi Vettus keskkonnaministeeriumile ettepaneku Narva mnt 201a välja vahetada. Vettus soovis looduskaitseala vastu saada krundi Tallinnas Tondi tänaval, Haapsalu kesklinnas "suure augu" nime all tuntud maalappi ning kolme maatükki Maardus.
Arendamatu Priisle
Ligi kilomeeter mainitud jõekäärust ülesvoolu, Iru linnamäe juures piirab Pirita jõgi võsastunud krunti Priisle tee 9. Selle veidi üle seitsme hektari suuruse maatüki peremees oli kinnisvarafirma Favorte. Firmaomanik Rainer Hinno nägi vaimusilmas kena kinnisvaraarendust: "Kui ostsime maatüki, oli Priisles lubatud täis ehitada 15 protsenti, korruseid teha kaks-kolm. Oleks saanud päris ilusa rajooni, aga siis muudeti Pirita maastikukaitseala eeskirju ja ennäe imet, ehitamise protsendiks jäi null." Ka Hinno oli sunnitud oma kavad maha matma. Juhtumisi sai ta aga krundile ostupakkumise.
Ostis osaühing Saarte Investeering, mis kuulub Tullio Liblikule. "Äripartnerid soovitasid krunti osta, nii ma nende nõu kuulda võtsin ja mullu septembris ta ära ostsin."
Libliku sõnul tundus krunt atraktiivne kinnisvaraarenduseks ja ka hind oli mõistlik. Paraku selgus "töö käigus", et mõistlik oleks "ta" hoopis ära vahetada.
Mullu novembris saatis Liblik keskkonnaministeeriumile avalduse, milles teatas looduskaitseseadusele viidates, et soovib Priisle kinnistu asemele riigilt muud maad. Liblik tahtis 2,7hektarilist maatükki Tallinnas Lasnamäel, krunti kesklinnas Herne tänaval ning kinnistamata maaüksust Tartumaal Ülenurme valla ja Tartu linna haldusterritooriumil.
Vettus lisab veel maatükid Võrumaal
Firma Kinnisvaraekspert hindas Vettusele kuuluva Pirita krundi turuväärtuseks 33,2 miljonit krooni.
Kui Vettus Maardu maatüki saamise sooviga lagedale tuli - "Seal on raudtee lähedal, saanuks hea logistikakeskuse," põhjendab mees krundisoovi - tuli tal aga vahetusväärtusest puudu, sest riik pidas oma krunte kallimaks, kui kinnisvaraärimees eeldada oskas.
Et hind kokku tuleks, pakkus Vettus riigile veel kaht valdavalt metsaga kaetud maalahmakat Võrumaal, mille ta hankis osaühingult Mell. Melli juhataja Tarmo Pedjasaar ütleb Ekspressile: "Maatükid olid päris korraliku metsaga kaetud. Lageraiet ei oleks muidugi teha saanud, aga mingis osas ajapikku oleks saanud lõigata. Aga müüsime nad maha."
Nimetatud maatükid jäid osaliselt sihtkaitsevööndisse ja kõlbasid seega samuti riigiga vahetada. "Mul olid need maad ostetud pikema perspektiiviga. Võru kant on selgelt tõusev trend. Ma polnud seal varem eriti käinud, kui aga ühel rallihooajal sealkandis sõitsin (Vettus on ralliäss - toim), mõistsin, et see kant on super!"
Vettus pidas plaani metsaalad suurteks kruntideks teha ja nelja-viie aasta pärast maha müüa. Riigiga vahetusäri ajades sattus ta aga oma sõnul olukorda, kus oli sunnitud ka neid krunte ära andma. "Riik ütles, et tema krundid on paremad. Ütlesin, et võtku siis kõik."
Juhtus aga nii, et Vettus loobus Maardu maatükkidest. Ta avastas nimelt, et krunte läbis kõrgepingeliin, mille alla ei tohi ehitada. Selle asemel hakkas ta Tallinna kesklinna krunte noolima.
Maa-ameti juht Kalev Kangur, kelle asi on maade vahetamist kureerida, meenutab: "Teine pool otsis aktiivselt, mida tahta. Lõpuks oli vaidlus isegi nii terav, et nemad tahtsid asja kohtu abiga joonde ajada. Kokkuvõttes oli see, mis riik endale sai 500 000 kallim, kui see, mis riik vastu andis."
Kangurile jäi mulje, et Vettus tahtis asja lihtsalt kaelast ära saada. Sama väitis ärimees ka Ekspressile. Nõnda antigi talle kuus krunti Tallinnas ja üks Noarootsis.
Liblik on oma maade vahetuse läbirääkimisi kirjeldades napisõnaline. "Esimene riigi pakkumine ei olnud kuigi mõistlik, aga jõudsime kompromissile. Oleks nüüd patt nuriseda." Libliku krundi turuväärtuseks hinnati 14,8 miljonit krooni. Vastu andis riik talle viis krunti Tallinnas, Pärnus ja Haapsalus.
"Asjaajamine riigiga oli suhteliselt keeruline, võrreldes näiteks arendamisega Tallinnas," iseloomustab vahetuskogemust Liblik.
"Kasu oli niipalju, et kahju ei saanud," nendib Vettus.
Tagasi kaitsealal
Asjaosalised ei seleta, miks kujunes asi nii, et Vettusele antud kruntide sekka sattusid need, mida taotles Liblik, ja Liblikule anti maatükk, mida soovis Vettus. "Sisuliselt ei hakka me kellegagi vaidlema. Ütleme lihtsalt, kas võtate või ei," seletab Kangur ega välista, et maade vahetajad ka omavahel asju kooskõlastasid. "Tõsised tegijad Eestimaal ikka tunnevad üksteist."
Liblik ja Vettus kinnitavad, et läbirääkimiste ajal riigiga neil omavahelist kauplemist ei olnud. Tegutsema hakati alles siis, kui maad juba käes. Näiteks müüs Vettus Liblikule krundi Herne tänaval.
Mai alguses tegi Vettus kaupa Toomas Lumani Eesti Ehitusega. Andis Lumani firmale riigilt saadud krundid Kadriorus ning sai vastu kolm krunti Nõmmel, kogupindalaga üle seitsme hektari. "Nii see kaup meil kujunes, et väike raha tuli Eesti Ehituselt ka," muheleb Vettus.
Huvitav detail on asja juures see, et Vettuse naabriks Vete tänaval osutub justkui juhuslikult Tullio Liblik. Libliku jutust jääb mulje, et ta kuuleb alles ajakirjanikult, et on Vettuse naaber. "Väga hea. Mõistlike inimestega ongi mõistlik koos olla."
Veelgi "juhuslikum" on aga, et need Nõmme krundid asuvad taas looduskaitsealal. Nõmme-Mustamäe kaitseala hoitakse sama rangelt nagu Pirita jõe ürgorgu. Ehitada seal ei tohi.
Kaitseala loomise eest võidelnud Helle Vilu seletab, et Vettuse ja Libliku uue maad jäävad eranditult kaitsealale, tagatipuks väärtuslikku kuusemetsa. "Nõlvaalune on suhteliselt märg ala, hästi paksu turbakihiga. Sealt kogub vett oja, mis läheb Harku järve. See on pea ainus, mis järve toidab. Vete 12 (üks Vettuse krunte) puhul tehti ehitusgeodeetiline uuring, mis tõi välja, et nõlvapoolses osas on kaks meetrit turvast ja ala on ehituseks kõlbmatu. Pealegi ei ole tervislik allikatel elada. Las inimesed vahetavad riigilt maad paremasse elupaika."
Äri Nõmme maadega ootab ees
Maa-ameti statistika kohaselt on riigiga maade vahetamine aasta-aastalt kasvanud. Aastatel 1999-2002 vahetasid eraomanikud riigiga kaheksa kinnisasja. 2003 toimus vahetamisi 27, mullu 51 ja tänavu ainuüksi esimese poolaastal 49.
Nõmme kaitsealale jäävaid maid riik veel vahetanud pole. Kangur ennustab aga, et see saab lähiajal peamiseks kauplemisobjektiks. "Et Nõmme kaitsealale kooskõlastust saada, lubasid tublid looduskaitsjad kõigile sealsetele maaomanikele, et soovi korral vahetab riik maad välja. Ega meil neid maid just riiulilt võtta ei ole, aga ajapikku kinnistame. Nii Pirita kui ka Nõmme jaoks peaks jätkuma. Üldiselt on see kaunis raske ja tänamatu töö," ohkab Kangur.
Ekspress uuris nii Vettuselt kui ka Liblikult, kas nad kavatsevad nüüd ka Nõmme maad paremate vastu konverteerida. Mõlemad andsid põiklevaid vastuseid.
Keskkonnaminister Villu Reiljan, kui massiline on kaitsealade kruntide vahetamine Tallinnas asuvate maade vastu?
Tallinnas asuvate maade vastu tunnevad eelkõige huvi need omanikud, kellele kuuluvad kaitsealused maad paiknevad samuti Tallinnas. Huvilisi on olnud ka teisi. Hetkel on Pirita jõeoru maastikukaitsealal eraomandis umbes 40 ha maad, mille omanikud on ilmselt huvitatud vahetamisest. Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal on eraomandis ca 25 ha maad mis võiks kuuluda vahetamisele. Selle koguse pinnalt ei saa vahetamine olla eriti massiline.
On oluline märkida, et selle asemel, et maad sotsiaalmaana tagastada, nagu seda on paljudel juhtudel tehtud, olnuks Tallinnal võimalik see maa munitsipaalomandisse taotleda. Ühtegi taotlust pole aga esitatud. Vastupidi: aktiviseerunud on maa tagastamine.
Kui ulatuslikuks riigi ja kaitsealade (ka Natura) omanike vaheline maadevahetamine minna võib?
Maht sõltub eelkõige maaomanike soovidest ning riigi võimalustest. Eraomandis on ca 100 000 ha kaitsealust maad ning Natura alade kaitse alla võtmisel see kogus kasvab. Hetkel käib vahetusmenetlus ligi 350 kinnistu osas. Iga nädal lisandub neli-viis, vahel ka enam avaldust.
Tahaksin veel rõhutada, et hetkel, kui pole selge, millised Euroopa Liidu kompensatsioonimehhanismid võivad kaitsealadele laieneda tulevikus (võimalik, et sarnased pindalatoetustega põllumajanduses), ei peaks maaomanikud kiirustama omad maad vahetama või müüma. Iga-aastaselt laekuvad toetused võivad osutuda oluliselt soodsamaks kui hetketulu.
Kes peale Tullio Libliku ja Einar Vettuse firmade on veel nii suurejoonelise maadevahetusega hakkama saanud?
Suured maadevahetajad on kahtlemata kõik suuremad metsafirmad. Nende omandis on kaitsealust maad kaugelt suuremas väärtuses kui kahe teie nimetatud härrasmehe ettevõttel. Vahetushuvi on üles näidanud ka õige mitme Pirita kloostri lähistel paikneva maaüksuse omanik Hansaliising.
Kas neid vahetamisi tuleb kooskõlastada valitsuses?
Valitsuse nõusolekut on vaja siis, kui riik soovib üle anda kinnisasja, mille harilik väärtus on suurem riigile vastu antava kinnisasja harilikust väärtusest. Seni pole me selliseid asju veel menetlenud.
Kui hästi tunnete Tullio Liblikut ja Einar Vettust?
Nimetatud härrasmehed ei ole kooli-, kalapüügi- ega jahikaaslased.
JÜRI MUTTIKA
Vahetustehing Einar Vettuse firmaga Iru Jõekääru OÜ
Riik sai
Tallinn, Narva mnt 201a; kaitsealune ja elamumaa 69 914 m2
Võrumaa, Rõuge vald, Jugu, Haki ja Pulli küla; maatulundusmaa 27,76 ha
Võrumaa, Antsla vald, Jõepera küla; maatulundusmaa 42,5 ha
Riik andis
Tallinn, Poska 13; elamumaa 1664 m2
Tallinn, Herne 23; elamu- ja ärimaa 616 m2
Tallinn, Tondi 10; ärimaa 1340 m2
Tallinn, Peterburi tee 52d; äri- ja tootmismaa 27 864 m
Tallinn, Gonsiori 40/Vilmsi 49; ärimaa 1050 m2
Tallinn, Vesivärava 16/Vilmsi 17; elamumaa 1956 m2
Läänemaa, Noarootsi, Elbiku küla; maatulundusmaa 6,84 ha Iru Jõekääru OÜ müüs maa Peterburi teel edasi firmale Oscarrehvid; Tondi tänaval firmale Portoline; Herne tänaval firmale Saarte Investeering ja Noarootsi krundi Swedest Motel Groupile. Kinnistud Poska tänaval, Gonsiori/Vilmsi ja Vesivärava/Vilmsi nurkadel müüs Iru Jõekääru Eesti Ehitusele ja sai vastu maad Nõmmel Vete tänaval.
Vahetustehing Tullio Libliku firmaga OÜ Saarte Investeering
Riik sai
Tallinn, Priisle tee 9; sihtotstarbeta maa 73 715 m2
Riik andis
Haapsalu, Jaama 32; sihtotstarbeta maa 2068 m2
Tallinn, Vana-Kuuli 15/Liikuri 41; sihtotstarbeta maa 16 905 m2
Tallinn, Tehnika 53; elamumaa 1517 m2
Pärnu, Lai 5; äri- ja korruselamu maa 844 m2
Pärnu, Aida 8; ärimaa 1337 m2
Saarte Investeering müüs maa Haapsalus edasi firmale Vivaberg ning poole Tehnika tänava maatükist Arco Investeeringutele, saades vastu maad Nõmmel Vete tänaval.
*välja arvatud Einar Vettus, kelle kohta lõpetati kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu
