EKSPRESSI ARHIIVIST | Eesti Wabariigi aegseid laulupidusid iseloomustas suur isamaaline vaimustus, esines ka leiget suhtumist
(7)Esimest korda priiuse ajal tulid eestlased üheskoos laulma 1923. aastal, kui 30. juunist 2. juulini peeti Tallinnas VIII üldlaulupidu.
Lugu ilmus esimest korda 2014. aasta juulis.
„Sarnast liikumist, mis reede õhtupoolikul Tallinnas algas, pole vaevalt isegi revolutsiooni „keemispäevadel“ vist nähtud,“ kirjeldas meeleolusid ajaleht Vaba Maa. Linlaste erilise tähelepanu ja kiituse osaliseks said rahvariietes lauljad, neist „iseäranis paistsid silma Muhu saare ja Petseri riided“.
Itaalia saadik pani rahva rõkkama
Laulupeo eelõhtul nöökis pidulisi vihm, mille tõttu jäi laululaval ära Draamateatri etendus „Kuningas Oidipus“. Ent laulupeo esimese päeva hommikul oli ilm „jumalik ilus“. Kella kaheks kogunesid koorid näituseplatsile (Tornide väljakule), kust pidi algama laulupeo rongkäik. Ent just siis avanesid taas taevaluugid ja lauljad tõttasid paviljonidesse vihma eest varjule. Alles pool tundi hiljem sai rongkäik alata – kõigepealt Vabadusväljakule, sealt edasi juba Kadrioru poole, Rohelisel Aasal (Kadrioru staadion) asunud vanale laululavale.
