Eesti arhitektuuriklassika hävimisohus
Sügisel kirjutas Areen, et septembri lõpus pöördus advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid OÜ Lembitu Maja esindajana kultuuriminister Raivo Palmaru poole Tallinna kesklinnas Tina tänav 26 asuva elamu asjus. Nimelt oli hoone võetud ajutise kaitse alla ning muinsuskaitse nõukogu oli teinud ettepaneku kuulutada see ka kinnismälestiseks. Kurioossel kombel leidsid aga omanikud, et elamul pole arhitektuurimälestise tunnuseid: ehitustehniline seisund olla nii halb, et hoone algupära taastada pole võimalik. OÜ Lembitu Maja tellis vastava ekspertiisi Ülo Lainsalult. Kuna muinsuskaitseameti spetsialistid leidsid, et Lainsalul puudub sellise ekspertiisi tegemiseks luba, võeti aluseks kultuuriväärtuste ameti juba varem tellitud Andres Sildre eksperthinnang.
Lembitu Maja protestidest hoolimata tunnistati hoone 4. novembril 2005 kultuuriministri käskkirjaga kultuurimälestiseks. Vastukäiguna pöördus Lembitu Maja halduskohtusse. "Maja on ehitustehniliselt hävinud," seisab kirjas kaebuses. Tundub, et omanike algne kava oli hoone kiiresti lammutada ja kortermaja asemele ehitada. Firma esindajad ei mõista, miks ei olnud ehitis muinsuskaitse alla võetud juba varem, enne 2005. aastat. Provokatiivselt võiks vastu küsida, miks ei tehtud enne 2004. aasta ostu selgeks maja ajalugu.
Nimelt on elavalt liigendatud põhiplaaniga kahekorruseline juugendi ja Heimat-stiili sugemetega villa projekteeritud 1913. aastal Eesti kunstiajaloo vahest kõige kuulsamas arhitektuuribüroos Burman & Perna. Selle maja puhul on arhitektuuriajaloolase Leo Gensi stiilikriitilise omistuse järgi tegemist eelkõige Artur Perna loominguga, kelle kavandatud objektides lööb välja Riia saksa orientatsiooniga arhitektuuriharidus.
Muinsuskaitse kinnitab, et nn Sihveri villa pisiasjadeni stiilipuhtad interjöörid on hästi säilinud. Elamu sisemine ruumijaotus on Eesti kontekstis väga harukordne. On säilinud esialgsed aknad, välis- ning siseuksed ja uksesulused, trepid, osa uhkeid küttekoldeid, sealhulgas esinduslik juugendkamin.
Muide, pärast esimese selleteemalise loo ilmumist helistas lugeja, kes oli olnud maja omaniku Johan Sihveri poja mängukaaslane, ning leidis, et kuna Sihver oli üks meie riigipanga loojaid ja esimene direktor, siis äkki tahab hoonet kuidagi väärtustada - näiteks mälestustahvli või äraostmisega - lisaks arhitektuuriajaloolastele ka Eesti Pank.
Mis saab edasi?
Omanikfirmal Lembitu Maja on kaks põhilist osanikku: 50 prontsenti on Vassili Lifarevi oma ja teine pool kuulub OÜ-le Kindel Kinnisvara. Sellel osaühingul on kolm osanikku: Heikki Bergson, Tanel Vilba ja Inno Vanaselja. Viimane kolmest noormehest vastab ka lõpuks telefonile. Põhjendusel, et tema ja äripartnerid on välismaal, ei taha Inno Vanaselja rääkida. "Mida te sinna ehitada tahate?" – "Ei tahaks praegu öelda, helistage paari nädala pärast."
Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik on omanikest sõnakam. Nimelt on välja pakutud ka kohtuväline lahend ja oh üllatust: villa tehakse korda, kui Kreutzwaldi tänava äärde, kortermaja Kreutzwaldi 7 külge, mis muide samuti arhitektide Burmani-Perna projekteeritud, lubatakse ehitada viiekorruseline astmeline korterelamu. Dubovik möönab, et see polegi kõige halvem variant, arvestades, et objekti mälestiseks kuulutamine ei kulgenud just eriti korrektselt. "Villa jääks vähemasti alles. Näe, siit küljest täitsa paistab," lohutab ta ja osutab arhitekt Enn Rajasaare tehtud eeleskiisprojekti joonisele, kus hunnitu aia asemel laiab nüüd majakoloss ja krundi ääres kössitab klassikute meistriteos.
15. märtsil saigi omanike ettepanek Tallinna ametkondade esindajatest koosnevalt projektikomisjonilt rohelise tule.
