TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Viktoria Ladõnskaja missikandidaadi päevik

Ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja kirjutas 10 aastat tagasi, kuidas ta valmistus kaks ja pool kuud Miss Estonia konkursiks ja vähendas selle ajaga taljeümbermõõtu kolm sentimeetrit.

Jah, ma kujutan ette, kuidas minnakse hulluks. Andsin täna, 6. jaanuaril, sisse avalduse osalemiseks Miss Estonia 2005 konkursil. Mitte sellepärast, et ma peaksin ennast superiluduseks, vaid huvi pärast. Tahan järele proovida. 

Otsustan, et ei räägi avaldusest kellelegi. Kuigi ausalt öeldes on kehv tunne. Ja millegipärast veel häbi ka.

"Teie strateegilised mõõdud?" uurib Miss Estonia peakorraldaja Valeri Kirss kohe, kui ma oma avaldusega tema juurde jõuan. "Strateegilised" iseloomustab siin naisterahva peamist relvastust ? pikkust ja ümbermõõte.

Esimene nädal: dieet

selgub, et minu parameetrid on: pikkus 170; rind ? 91; talje ? 64; puus ? 95.

Silmapiiril terendab dieet. Sellepärast jalutan mööda toidupoodi nagu kõnniksin muuseumis ja mulle meenub lugu modellist, kes küsib oma agendilt: "Ja mis mulle söökidest lubatud on?" - "Ainult klistiir."

Minu menüüsse  e i  k u u l u  enam saiatooted, maiustused, liha, kartul, teravad ja soolased toidud... Ühesõnaga, ma söön ainult juurikaid, frukte. Ja nagu ütlevad prantslased: misasi on küpsis? See on kolm minutit naudingut, viis minutit suus ja kogu ülejäänud elu puusadel. Nii et dieet kulub ära.

Kuid magusa puudujääk tuleb kindlasti kompenseerida magusate sõnadega, aga veel parem ? magusate suudlustega. Sest üks, mis kindel: vastasel juhul koperdad öösel pimedas käsikaudu ringi ja otsid taga oma šokolaadi.

Teine nädal: treeningud

Spordialadest valin ujumise. Sest kui toidupoes käies peab treenima närve... siis samamoodi tuleb treenida lihaseid. Modelli keha peab olema laitmatu.

Kord-kaks päevas ujun kilomeetri. Arvestades, et basseini pikkus on tavaliselt 25 meetrit, tuleb ujuda 20 korda edasi ja tagasi.

Ujumine vaheldub saunaskäikudega. Muide, saun aitab samuti hästi maha võtta. Kahe nädala pärast võin imetleda juba esimesi tulemusi: rind ? 90; talje ? 62; puus ? 92.

Kui minu käest küsitaks nüüd, millise mõõdupuuga mõõdetakse edu, siis ma vastaksin: sentimeetritega.

Nii algab nüüd iga minu päev.

MISSioon on täiesti realiseeritav ? mõõdud jäävad pidama näitajatele 90/61/90.

Aga kuidas kasvada pikemaks? Kuidas suurendada järjest hädavajalikumaks muutuvat pikkust?

170 cm ? missi jaoks olen ma lühikesevõitu. Selge see, et pikemaks ennast ei söö, kuid on mitmeid kavalaid nippe, kuidas visuaalselt pikem näida.

Kontsad, soeng (siin ei ole suured mõõtmed miinuseks) ja lõpuks ka pikitriibuga püksid. Ja sa sirgudki nii umbes 10-15 sentimeetri jagu.

Neljas nädal: kohtumine konkurentidega

Doktor, öelge, kas minust saab miss? Meie pealik, missi-issi keeldub panemast mitmemõttelisi elame-näeme-tüüpi diagnoose.

6. veebruar, pühapäev. Missivalmisteks valmistumise algusest on möödas täpselt kuu aega. Kõik missikandidaadi peavad kogunema missikontorisse.

Kirsi kontor on eriline paik. Kõikidel seintel ripuvad kaunitaride portreed, laual ajakirjad, akende ees rulood. Ikka selleks, et ilu ei rööviks naabritelt silmanägemist. Kontori keskmeks on kuninglik troon, kuninganna tugitool.

Kokkutulnute seas on igasuguseid tüdrukuid: brünette, blonde, pikakasvulisi ja mitte nii väga, päris piitspeenikesi ja selliseid, keda ei jõuaks üleski tõsta.

"Palun istuge!" teatab härra Kirss tüdrukutele.

Minu kõrvale istub pikka kasvu tumedapäine iludus. Mina talle (kadedalt):

- Kui pikk sa oled?

- 180.

- Jaa, sul on vedanud.

- Aga sina?

- 170.

- Õnnelik inimene! Aga mina vaevlen kogu aeg oma komplekside käes.

Püha taevas – selgub, et ka modellidel on kompleksid.

Ma arvan, et Miss Estoniaks saab Julia (veidi hiljem, kui meile antakse nimede asemel numbrid, saab temast number 3). Julia on pikka kasvu, õrnade näojoontega ja selline malbeke. Täpselt miss.

Kas tõesti? Modellidel kompleksid? Ja kui te veel teaksite, millised.

Tuleb järgmine, hämmingus nägu peas. Ei vaata otsa, vaid põrnitseb rinda.

- Pagan, kuskohast te kõik need rinnad võtate? Mul ei kasva seal midagi.

Hea küll, tüdrukud! Lobisesime, nüüd aitab. Kõik ujumistrikoodesse ? nüüd räägivad teie eest mõõdud.

Ma arvan, et Miss Estoniaks saab Jana (number 6). Ta näeb trikoos välja väga hea. Ja jumal, millised jalad!

Tunnen tugeva konkurendi kõnnakust ära. Täpsemalt sellest, millise südidusega ta bikiinides üles astub. Siin ei ole tagasihoidlikkus voorus. Kui sul on, mida näidata, siis tee seda.

- Näidake oma silmi. Ja nüüd hambaid.

Täpselt nagu hobused. Nii õudselt tahaks juba riidesse panna.

*

Tulemustest antakse teada meili teel.

Selgub, et minu tulemus on positiivne! ...See aga tähendab, et nüüd tuleb minna Kirsi kontorisse ja käia seal kadestamisväärse püsivusega ? nagu tööl. Kord nädalas toimub uus vahekonkurss ? veerandfinaal, poolfinaal, lihtsalt lisakonkurss...

Viies nädal: bikiinid alati kotis

Isegi talvel. Isegi kui ei ole kavas ujulasse minna. Aga äkki peab kusagil lahti riietuma. See on asi, mida me õpime modellidelt. Alati valmis defileerima "peaaegu ilma". Tänu sagedastele lahtiriietumistele tähistavad sõnad "häbi" ja "tagasihoidlik" modellide leksikonis mõistet "vananenud". Selles mõttes, kui vananenud on sinu ettekujutused sellest, mida võib näidata ja mida mitte.

Esimese fotosessiooni ajal, kus meid pildistatakse ajakirjale, küsib fotograaf ühelt missikandidaadilt: "Kas  i l m a  ka julged?" - "Mitte teie ajakirja jaoks," kõlab vastus.

Ma arvan, et Miss Estoniaks saab Marina (number 9). Ta oskab fantastiliselt poseerida. Nagu fotomodelliks sündinud.

Aga meie read hõrenevad. Nüüd on alles jäänud 14 tüdrukut.

Selleks, et kümme välja valida, lastakse meil kirjutada essee. Peale selle peame tegema nuku ja kirjutama luuletuse stiilis "tipa-tapa, Kirsi-papa, sulle külla tuleme"... Saan sellega hakkama ja pääsen edasi kümne väljavalitu hulka.

Kümne seas on kommertsšõu reeglite kohaselt paar brünetti, paar blondiini, tüdrukuid Eesti eri paigust. Kuid on ka üks eriline asjaolu. Tänavu on kümnest finalistist tervelt seitse venelannad! Kusjuures mõnigi neist ei valda eriti selle riigi keelt, mida nad tahavad rahvusvahelistel võistlustel esindada. Ja mõned kohale sõitnud eelmise aasta võitjad eelistavad eestlastega suhelda inglise keeles.

Ma arvan, et Miss Estoniaks saab Liis - number 5. Ta on selline loomulik ja omanäoline. Tal on imepärane, armas nägu.

Kuues nädal: tunneli lõpus paistab rahavalgus

Jah, aga mis on selle kõige mõte? Loomulikult ei ole võistluste eesmärk niivõrd võit ja ammugi mitte osavõtt, kui lepingud, mida võibolla õnnestub pärast võistlusi saada.

Sellepärast sõlmiti kõigi kümne missiga lepingud, mille sisu ei kuulu loomulikult avaldamisele, kuid milles on punktid, mis räägivad, et rasedaks jäämine ei ole soovitatav, ja sellest, milline hakkab olema Kirsi protsent, kui miss astub üles reklaamis. Selge see – kui süttivad tähed, siis on keegi need ju süüdanud. Ja see, kes need süütas, tahab ennast samuti nende paistel soojendada.

Finaalvõistlusele eelnev programm muutub veelgi sisutihedamaks. Me käime pidudel, sõidame mägedesse ja tegeleme alpinismiga ? vallutame Eesti Evereste iga kandi pealt.

Ma arvan, et Miss Estoniaks saab Angelika (number 1). Ta on selline lõbus ja avatud. Peale selle veel pikka kasvu ja siira naeratusega.

Aga kes on žüriis? See jääbki mulle saladuseks. Ma saan aru, et žüriis on iga kord erinevad inimesed, aga võibolla nii peabki olema. Panen tähele, et kohtunike seas on nii modelle kui ka eelmiste aastate misse, samuti poeomanikke ja teatriinimesi.

"Mina hääletamisel ei osale!" on Kirss kõva häälega teatanud enne iga uut vahekonkurssi.

Selles maailmas, kuhu ma olen sattunud, on kõik glamuurne. See on maailm, kus kõik loomulik muutub kunstlikuks ja kunstlik loomulikuks. Kunstripsmed, kunstküüned, kunstlik juuksevärv, kunstlikud naeratused...

Ma arvan, et Miss Estoniaks saab Viktoria (minu nimekaim, number 10). Selles kunstlikus maailmas on ta otsekui loomulike emotsioonide oaas. Ja peale selle ? milline kasv!

Tuleb välja, et on olemas modellid, on fotomodellid, on mannekeenid ja on missid ? erinevad liigid, millest glamuurist väljaspool elavatel inimestel aimugi ei ole. Üks on kindel: selle äriga tuleb alustada ? täpsemalt, anda ennast selle meelevalda ? umbes 12aastaselt. Siis võib oodata ka tulemust ? välismaist lepingut. 24aastaselt sätivad glamuuritüdrukud ennast juba pensionile.

Eestis juhtub siiski sageli, et ilusad tüdrukud jäävad pidama kohalikule tasandile. See aga tähendab, et nende kuulsus on kohaliku tähtsusega ja neile makstakse kohalikus vääringus. Paljudele neist muutub modellitöö kulukaks hobiks, missivõistlustel osalemine aga spordiks, kus ühele võistlusele järgneb alati teine. Üksnes kaks kümnest Miss Estonia 2005 finalistist osalesid konkursil esimest korda elus.

Seitsmes nädal: ajutised sõbrad

Alguses etendavad tüdrukud aktiivselt armsate sõbrannade rolli. Mida lähemale finaalvõistlusele, seda enam hakkab olukord sarnanema laulule: "On arm meil möödunud..." See on ka mõistetav, sest tüdrukud on erinevad, pärit erinevatest peredest, erineva varandusliku taustaga, eri rahvustest. Sõpradeks saada on raske, kuid mitte võimatu.

"Kas tüdrukud saavad alati hästi läbi?" küsib üks tüdruk Kirsilt enne finaali pugejalikult.

"Saavad täpselt kuni finaalini." Mine võta kinni, kas Kirss tegi nalja või tahtis hirmutada.

Ma arvan, et võidab Anastassia (number 4). Ta on selline visa, sportlik ja enesekindel tüdruk. Ja kuidas ta veel tantsib!

Kuid need, kes on missinduses juba "vanad kalad", räägivad hirmu- ja õuduslugusid needuse peale panemisest ja puruks lõigatud õhtukleitidest vahetult enne finaali ja kosmeetika varastamisest. Vaat siis, milline sõprus!

Viimasel nädalal me elamegi tegelikult koos, hommikust õhtuni külg külje kõrval. Meist saab Motorexi lahutamatu koostisosa. Kõnnime päev läbi näituse ühest servast teise, tehes reklaami nii missivõistlusele kui ka iseendale. Tegevusetus väsitab hoopis rohkem kui tegemine.

Seejuures oskavad mõned tüdrukutest endale tegevust leida. Nad tegelevad kindlustamisega. Mida see tähendab? See tähendab, et igaks juhuks kindlustatakse endale mingi missivõistluse tiitel. Näiteks võib saata endale sõnumeid ja üritada võita Miss SMSi tiitlit; võib enda eest internetis hääletada ja saada Miss Internetiks. Võib täita Motorexil jagatud blankette ja saada Miss Motorexiks.

Ma ei tea, kui paljud tüdrukutest sellega tegelevad. Kuid keegi ei julge teiste aususe eest kätt tulle pista.

Misside toitumine on mulle veel üks avastus. Tuleb välja, et nad söövad! Ja sugugi mitte nagu linnukesed ? pisikesi nokatäisi. Kahekuulise konkursiaja jooksul annavad tüdrukud oma panuse mäkdoonaldluse arengusse. Seega ei ole hamburgerid modellikarjäärile sugugi takistus.

Välimus on paraku üks vähestest asjadest, mis ei ole tööga saavutatav, vaid meile looduse poolt kaasa antud. Ja kuna loodus teatavasti ei tee kehva tööd, on igasugune figuur kena.

Ma arvan, et Miss Estoniaks saab Marianne. Tal on väga kaunid ja õrnad käed, ja peale selle on ta lihtsalt tubli ? rabab tööd teha ja osaleb iludusvõistlusel.

Päev enne finaali

18. märts, reede. Jõud hakkab otsa saama. Viis tüdrukut kümnest on külmetunud. Üks neist astub homme lavale 39kraadise palavikuga. Viimane päev ja esimene proov Venus Clubis, kus toimub ka finaalvõistlus. Esimesed vastastikused teravused. Kolm tüdrukut kümnest nutavad. Kellelegi ei meeldi õhtukleit, milles ta peab üles astuma, keegi kardab, et unustab laval sõnad ära.

Kogu olukord on närviline.

Tüdrukud jagunevad leeridesse. Eestlased hoiavad omavahel kokku. Venelased aga on osanud kuidagimoodi enda hulgas tekitada mitu rühma. Tüdrukud räägivad omavahel sosinal. Tehakse viimaseid oletusi, kes võidab. Isekeskis on valitud ka Anti-Miss. Igaühel oma.

Ajakirjandus, kes on tüdrukutele sõna otseses mõttes ringi ümber võtnud, lisab omakorda õli tulle. Astud paremale ? pistetakse sulle mikrofon nina alla, vaatad vasakule ? hakkab kaamera käima.

Ma arvan, et Miss Estoniaks saab Triinu. Ta meeldib mulle. Ta on nii ilus ja hea ja tark. Ja ta on ikkagi eestlane.

Viimane võitlus

See on kõige rängem.

Võib öelda, et 19. märtsi hommik algas juba öösel. Magada õieti ei õnnestugi ? mõtlemine segab elamist. Peaasi on laval mitte koperdada... ei rääkides ega ka käies. Kui õudne on olla miss!

Helistab üks missidest ? sõbrake, on aeg. Ukse ette sõidab mikrobuss ? spetsiaalselt missidele. Buss on üks nendest detailidest, mis sööbib mällu. Iseenesest ju ilus ? terve bussitäis kaunitare.

Meil paluti kohale tulla meikimata, et jumestajatel oleks piiramatu tegevusväli. Sellepärast vaatavad kõik bussi tulijad huviga, millised teised välja näevad. Meikimata missid on hoopis uutmoodi tutvus.

Ja siis ? finaal.

Kogu õhtu laval möödub nagu udus. Aplausi ja grimmitoa ukse juurde tekkivate "sponsorite" ("Kas te ei tuleks pärast võistlust meie lauda?") järgi taipan, et ma ei olegi nii kehvasti esinenud.

Kolm viimast astet enne lavale jõudmist... Ja siis...kõik! Enam ei pea silmist sädemeid pilduma... Nüüd jääme ootama žürii tulemusi.

Paistab, et mul on tekkinud kuulmishäired ? esimesi väljahõigatud tiitleid ma lihtsalt ei kuule. Oh õudust, nägemisega on ka midagi lahti. Näen udu ja valgust, silmis pimestab. Mu põsesarnad on valusad, selle järgi taipan, et ma naeratan ikka veel.

Kuulen: "Teine printsess...," ja siinkohal ma imestan esimest korda, "...miss Triinu ? kandidaat number 2."

Minu loogika järgi pidi temast saama Miss Estonia.

"Esimene printsess ? Marina. Kandidaat number 9." Sirutan käe enda kõrval seisva Viktoria, kandidaadi number 10 poole. "Pea vastu!" Räägin läbi hammaste. Peab ju naeratama.

"Ja Miss Estonia ? kandidaat number 6 ? Jana." Mõtted tormavad nagu kosk läbi pea...

Mulle tundub, et järelejäänute hulgast oleks pidanud missiks saama Viktoria ? number 10. Ja miks mind ei valitud Pressimissiks?

Aga pole vahet. Palju õnne, Jana!

Laval on šampanja ? grimmitoas pisarad. Kümnest kolm nutavad. Mõni vaikselt, mõni kõvasti, kuid kõik "kaotajad" pakivad kähku oma asjad kokku ja lahkuvad Inglise stiilis, hüvasti jätmata. Venus Clubist väljudes kuulen: "Ma ei lubaks oma tütrel ilmaski iludusvõistlusele minna. Sellest saab ju terveks eluks psühhotrauma."

Stopp. Šõu ei pea tingimata jätkuma. Eesriie.

Viktoria Ladõnskaja on nädalalehe MK-Estonija ajakirjanik.

Missivõistlustel osalemine ei ole sugugi odav lõbu.

Ujula: 90 krooni. Nädalas kaks korda. Kokku kümme konkursinädalat - 1800 krooni.

Solaarium: 3 krooni minut. 10 minutit üks kord kahe nädala jooksul, kokku 150 krooni.

Juuksur: 100-250 krooni. Võistluse korraldajad võtsid soengu tegemise kulud enda peale üksnes finaalvõistlusel.

Jumestaja töö: 250 krooni. Jumestajad olid korraldajate poolt, tüdrukutele seega tasuta, tegid meiki kaks korda.

Edasi: kolm tüdrukut kümnest ostsid endale spetsiaalselt võistluste jaoks uued kõrge kontsaga kingad. Keskmine maksumus 700 krooni.

Korraldajate poolt organiseeritud alpinistlike meelelahutuste käigus lõhkusid kolm tüdrukut kümnest oma teksad. Keskmine maksumus 800 krooni.

Üks tüdrukutest hakkas võistlusele hiljaks jääma ja parkis oma auto vanalinna. Auto viidi ära tasulisse parklasse. Tüdruk maksis 600 krooni trahvi ja veel 600 krooni parklatasu.

Väljastpoolt Tallinna pärit tüdrukud maksid ise oma bussipiletite ja Tallinnas tehtud kulutuste eest. Viimaseks nädalaks pidid nad Tallinnas hankima ka elamise.

Üks kümnest tüdrukust pidi konkursi ajal tegelema organisatsiooniliste küsimustega ja kasutas selleks oma telefoni. Telefoniarve peab ta tasuma ise.

Finaalvõistluseks oli vaja hankida kaks kostüümi ? rahvariide- ja talendivooru jaoks. Nii üks kui ka teine oli tüdrukute isiklik mure. Enamik võttis endale kostüümid laenutusest.

Ühtekokku läks minule missivõistlustel osalemine maksma ümmarguselt 3000 krooni.

Artikkel ilmus 24.märtsil 2005