Gasellid ja tiigrid

Kuidas kasvatada gaselle? Ja kas gasellid äratavad tiigri? Probleemipüstitus ei ole siiski zooloogiline. Gasellideks nimetatakse ka kiirelt kasvavaid ettevõtteid. Aasia kiire majanduskasvuga riike kutsutakse tiigriteks, aga räägitakse ka Balti omadest.

Gasellettevõtte ühest definitsiooni ei ole. Kasv peab olema igal juhul muljetavaldav: +30% käivet ja kolm aastat järjest näiteks.

Miks on gasellid olulised? Kui gaselle on palju, kasvab ka riigi majandus tervikuna kiiresti. Aga majandus on teatavasti tsükliline ja ükski kasv ei ole lõputu. USA kiire kasvuga ettevõtteid uurinud ja mõiste “gasell” kasutusele võtnud David Birch näitas oma uuringutega, et gasellid on üllatavalt immuunsed majanduslangusele. Kui suurfirmad on sunnitud tegevust koomale tõmbama näiteks tööjõukulude kiire kasvu tõttu, on originaalse äriidee ja uue visiooniga väikeettevõtted võimelised looma kõrgelt makstud töökohti.

Eestis ei ole gasellidest puudust. Meil on hulk kasvavaid ettevõtteid, mille taga on sisenõudluse kasv: kinnisvaraarendus ja ehitusmaterjalide tootmine, hulgi- ja jaekaubandus, transport ja logistika.

Eesti Panga prognoosid räägivad siiski sellise kasvu aeglustumisest. Järelikult peaksid teatepulga üle võtma ülalmainitud originaalse äriidee ja uue visiooniga väikesed ja keskmised ettevõtted. Kas meil on selliseid? Kust nad tulevad?

Ühe hea potentsiaaliga kasvumudeli võib kindlasti välja tuua. Siinsete äriinglite ettevõte Ambient Sound Investments on teinud märkimisväärseid investeeringuid Eesti tehnoloogiaettevõtetesse. Miks? Kui lisada, et tegelikult on investoriteks nn Skype’i poisid, saab pilt selgemaks. Ikkagi eestlased ja missioonitunne... Aga lisama peaks sedagi, et nii mõnigi nendest ettevõtetest on investeerimiskõlbulikuks arenenud tänu EASist saadud tehnoloogiaprojektide grantidele ja sellega on pandud alus edasisele kasvuvõimalusele, mida investorid otsivad.

Siit ka üks võimalik retsept gasellide kasvatamiseks: kui meie ettevõtete arengut ei toeta enam Skandinaavia pankade eraisikutele antud odavad laenud, tuleb leida üles koostöövõimalused riikliku majanduse tugisüsteemi ning rahvuslikult meelestatud ja asja tundvate investorite vahel.

Ühest maailma olulisemast innovatsiooni tõmbekeskusest, Californias asuvast Räniorust leiame veel teisegi gasellide loomise retsepti, mida võiks nimetada jagamise kultuuriks. Kui Põhja-Euroopa tehnoloogia arendajad kipuvad hoidma oma ideed viimase hetkeni vaka all, siis Silicon Valley tehnoloogid kõnelevad oma äriideest igal võimalikul ja võimatul juhul. Ideed jagades saab selle kohta tagasisidet ning idee autor mõistab turu vajadusi märksa paremini.

Seega on võimalik ideed turu jaoks kohandada, et tulevasel tootel või teenusel oleks võimalikult palju kasutajaid ning see aitaks sirguval gasellil pikemate hüpetega edasi liikuda.

Jagamise kultuur lisab retsepti veel ühe koostisosa: idee jagamisel on palju lihtsam leida ideest huvitatud investoreid, kelle panus gasellide kasvamisel on samuti märkimisväärne. Selline, avatud innovatsioon levib maailmas üha laiemalt.

Alanud äriideede võistlus “Ajujaht” püüab jagamise kultuuri levitada ka Eestis – kui idee autor suudab leida ideed teostava meeskonna oma ideed jagades ja tutvustades, siis suurenevad tõenäoliselt tema võiduvõimalused oluliselt. Võistlus avab edukamatele osalejatele ka värava lopsakamatele rohuväljadele, aidates luua kontakte nii mentorite kui ka võimalike tulevaste rahastajatega.