Soome politsei liialdab Eesti kurjategijate ohuga!
Kas midagi on nihu? Ei. Kui Helsingi ülikoolis riigiteaduse doktorikraadi kaitsnud Johan Bäckman kirjutab tõtt, on tegemist kõigest rahvusliku müüdi kokkuvarisemisega.
Tunnistan, et olen selle müüdi püstitamises ise innukalt osalenud. Näiteks avaldasin möödunud aastal Ekspressis intervjuu Soome keskkriminaalpolitsei luureülema Jaakko Sonckiga. Napisõnaline proff teatas, et:
1) eestlased on Euroopa allilmas kõvad tegijad;
2) eestlaste narkoäri ulatub sadadesse miljonitesse kroonidesse;
3) Eesti staarkurjategijad on väga rikkad ning nende tabamiseks pole lootustki.
Soncki jutt oli erakordselt umbmäärane. Ainus õigustus selle lehte torkamiseks oli tema kõrge amet - küllap luureülem teab, millest räägib.
Seetõttu mõjus Soome politseikõrgkooli poolt tänavu suvel välja antud Johan Bäckmani uurimus "Itämafia" ("Idamaffia") sensatsioonina. 400-leheküljeline raamat põhineb autori ametlikel intervjuudel rohkem kui saja Soome, Vene ja Eesti kriminaalpolitseinikuga.
Bäckman esitab lihtsa ja lööva järelduse: aastaid kardetud Eesti ja Vene maffia tormijooksu Soome ei olegi toimunud. Seda tunnistavad raamatus ilmunud anonüümsetes intervjuudes ka mitmed riigiametnikud.
"Samal ajal, kui valmistuti koondamisteks, ilmus ajalehtede lööpidesse sõna "idamaffia". Siseministeerium osales pressikampaanias oma eelarveraskuste pärast," paljastab Soome välisministeeriumi ametnik.
"Võitlus raha pärast on karm," kinnitab Soome kaitsepolitsei töötaja. "Ega politsei ei ole loll. Kui rääkida Vene maffia ohust, tuleb raha kolinal."
Oli kartusteks alust või mitte, aga soomlased jäid idamaffia mõtet uskuma. 1993. aastal rahustas siseminister Mauri Pekkarinen rahvast sõnumiga, et politseid dieedile ei panda. Põhjuseks tõi ta "rahvusvahelise kuritegevuse ohu".
Bäckman kvalifitseerib oma uurimuses jutud Soome imbuvast idamaffiast maffiamütoloogiaks: "Selline väljamõeldud maffia võib mõjutada inimeste ja riigi käitumist rohkemgi kui väidetav tõeline maffia." Alljärgneva intervjuu andis teadlane Eesti Ekspressile Helsingis oma kodus.
Väidate, et Soome politsei liialdab eestlaste ohuga?
Tõepoolest, Soome politsei on liialdanud ja valetanud eestlaste ohu suhtes. 15 aasta jooksul on levitatud kolme teooriat.
Esiteks väideti 90ndate algul, et Vene kurjategijad vallutavad Soome tormijooksuga. Seda ei juhtunud.
90ndate keskel tekkis uus hüpotees, kuidas idamaffia imbub Soome märkamatult. Mida ei toimunud.
Ning alates 2000. aastast promotakse kolmandat teooriat, et Balti kurjategijad kontrollivad kogu Soome narko- ja prostitutsiooniäri. Seegi ei vasta tõele.
Soome politsei suhtumine pole loomulikult ainulaadne. Ka Venemaal süüdistab miilits uimastite levitamises vähemusrahvusi. Ja Eestiski väideti 90ndatel, et organiseeritud kuritegevuse taga on Vene riik.
Te olete väga kriitiline. Mida räägivad faktid?
Aga palun. Juba kümme aastat teatab Soome politsei ametlikult, kui palju on meil Euroopa Liidu kriteeriumidele vastavaid kuritegelikke ühendusi. Tegemist on rohkem kui kahest liikmest koosneva pundiga, mis sooritab pika aja jooksul raskeid kuritegusid rikastumise eesmä ; ;rgil, tegutsedes rahvusvaheliselt ja mõjutades ühiskonda. Näiteks 2001. aastal oli selliseid jõuke Soomes 27.
Samal ajal nimetas Eesti politsei kuus, Läti neli ja Leedu viisteist grupeeringut. Seega oli Soomes rohkem ohtlikke bandesid kui Balti riikides kokku.
Need on politsei poolt välja käidud andmed. Kus on siin loogika, et eestlased kontrollivad Soome kuritegevust?
Suvel kirjutati palju Eesti kupeldajate üle Soomes toimunud kohtuprotsessist. Neil oli tuhat klienti, mida on päris palju.
See oli puhas näidisprotsess. Oli vaja näidata, et Soome võitleb rahvusvahelise inimkaubandusega. Eesti naisprostituut saadi rääkima just sobivat juttu, et kupeldajad on vägivaldsed jne. Tegelikult ta liialdas. Veel mõne aasta eest oli tegemist "igapäevaeluga", kuid nüüd sai sest äkitselt tõsine kuritegu. Karistused olid ranged.
Viimastel andmetel võib eestlaste organiseeritud osa Helsingi prostitutsioonist olla 20-25 protsenti. Selle konkreetse jõugu turuosa oli veelgi väiksem.
Toon võrdluseks näite Soome ajaloo suurimast ja parimast kupeldamisbandest. Soomlase Arttu Iivarineni infopangas oli andmeid rohkem kui 6300 seksiostja kohta. Tema käe all töötas üle 20 soomlannast prostituudi. Iivarinenil oli nii lai haare, et nad tegutsesid vähemalt 14 linnas. Seal ei olnud ühtki eestlast ega venelast!
Soome kurjategijatel on komme üksteist eestlastest kõrilõikajatega ähvardada?
Nii see on. Müüti hirmsatest eestlastest levitavad peale politsei ja ajakirjanduse ka Soome kurjategijad. See on neile väga kasulik. Isegi Helsingin Sanomates majanduskuritegusid uurinud ajakirjanik sai selliseid telefonikõnesid. Mõnel üksikul korral on eestlased soomlaste ülesandel ähvarduse ka täide viinud.
Mida te arvate Eesti allilmast?
Kuidas maffiapealikud sünnivad? Politsei tembeldab kellegi kuritegevuse juhiks, seejärel hakkab vaba ajakirjandus tema kohta kõike kokku kirjutama ja nii see muutubki tõeks.
Ka inimene ise hakkab uskuma, et ta on suur ja ohtlik tegija. Lõpuks muutub ka inimese käitumine selliseks, nagu ühiskond temalt kui maffiajuhilt ootab.
Ausalt öelda, Tallinna maffiapealikud mind ei huvita. Neil on küll tohutu kuulsus, mis on minu arvates nende isiksustest ja tegudest mitu korda suurem. Seepärast ei käsitle ma neid ka oma raamatus.
Miks te kirjutate hoopis Ida-Virumaa mafioosodest?
Ida-Virumaa "verine sügis" oli kogu endises Nõukogude Liidus väga erandlik, sest bandiitidel oli seal mitu aastat täielik võim. Aastatel 1993-1995 tapeti kümneid inimesi. Ka Venemaal oli analoogseid razborka'sid, kuid siis kutsuti appi OMON ja kord löödi kiiremini majja.
Üks Jõhvi kriminaalpolitseinik rääkis mulle ühel läbiotsimisel leitud arvutidisketist. Seal oli kirjas kogu jõugu tuleviku äriplaan: lõhkeainetehas, õlletehas, tasuliste tualettide kett, kauplused, kirjastus, turvafirma, spordikeskus, eravangla ja lõbumaja.
Näiteks vennad Satšukid hakkasid uskuma, et nemad ongi kohalikud kuningad. Et tuleb päev, mil nad võtavad üle kogu Eesti. Kohtla-Järve aga nimetatakse ümber Satšukovskiks.
See pakub teile huvi?
Ma tahaksin kirjutada "verisest sügisest" romaani. Kõige huvitavam selle osalistest on Valeri Mihhailov hüü dn imega "Golova". Ta kannab praegu Eestis 15aastast vanglakaristust.
Tegemist on väga erilise ja veriste kätega kurjategijaga. Temaga tegelenud politseinik rääkis mulle, et "Golova" palus lasta ennast ülekuulamiselt minema. Vastutasuks lubas ta, et nad võiksid koos politseinikuga kellegi maha lasta!
Minu arvates sai "Golova" lugu juhtuda ainult Ida-Virumaal. See oli 90ndate alguse Ida-Euroopas väga erandlik koht. Tundub, et "Golova" on sotsiaalsete olude ohver.
Seega oleks põhjendatud teda vanglas intervjueerida. Aga ma ei kavatse hakata tema advokaadiks ega kirjutada kõmuromaani. Olen lihtsalt kindel, et "Goloval" on oma koht Eesti ajaloos.
Kes tahab temast rääkida, võib mulle kirjutada jobackma@mappi.helsinki.fi.
Kui pommid plahvatasid iga päev...
Soome kaitsepolitsei sideohvitser Matti Raatikainen kirjutas oma ülemustele Tallinnast julgeolekuraporterid. Esimest korda avalikustatud memosid on masendav lugeda.1993: Kaitseliit kubiseb kurjategijatest
- Eestis on umbes 6000 politseinikku. Neist veidi üle kümnel protsendil on esmane väljaõpe. Suur osa on eriti noored ja praktiliselt ilma igasuguse väljaõppeta.
- Eestis pannakse toime rohkem kuritegusid kui näiteks Lätis või Leedus. Üks põhjus võib olla see, et Eesti on otsustanud täielikult loobuda vanast politsei- ja uurimisstruktuurist. Politsei ja teised sisejulgeolekuametid alustavad nullist. Loomulikult kasutab seda oma huvides ära ennekõike organiseeritud kuritegevus.
- Eesti kuritegevust iseloomustab jõhkrus ja lahinguvarustuse kasutamine. Kurjategijate kallaletungid politseile nii pommide kui tulirelvadega kujutavad endast tõsist meeldetuletust Eesti valitsusele, et olukord on kontrolli alt väljumas. Kurjategijad o n läinud üle piiri ja seadnud ennast täielikult väljapoole seadust ja moraali.
- Eesti politsei pole suutnud lahendada mitte ühtegi umbes 60 pommiplahvatusest. Mõned struktuurid politseis peavad pommilainet isegi üheks paljudest Venemaalt juhitud aktsioonidest, mille eesmärk on Eesti ühiskonnarahu kõigutamine näitamaks välismaailmale, et riik ei suuda enda eest hoolt kanda. Samas on kostnud ka selliseid arvamusi, et kõige taga olevat politsei ise, et saada rohkem volitusi ja ennekõike eelarveraha.
- Kaitseliidu ülipatriootlikud liikmed peavad oma ülesandeks päästa ühiskond kõige kommunismiaegse ja ka kurjategijate käest "õigeks" peetud vahenditega. Kaitseliitu kuulub silmatorkavalt palju pesuehtsaid kurjategijaid ja "rambosid", kellele muidu ei antaks mitte mingil juhul relvaluba. Kõige hullemates allüksustes on korduvalt vangis istunud retsidiviste.
1994: Kallaletungid diplomaatidele
- Tallinna saatkond on saanud taas kord oma naha peal tunda, mis toimub Soome lähiümbruses. Ühe nädala jooksul lasti Peterburi lähedal maha suursaadiku autojuht ja rööviti auto, Tallinnas murti sisse ametiautosse, Tallinnas murti sisse korterisse ning Tartus murti sisse kontorisse, kust varastati tehnikat.
- Keskkriminaalpolitsei esindaja on sunnitud vahetama üürikorterit, sest korteri omanik on langenud kurjategijate ähvardamise ohvriks. Tema firma vastu toimus pommirünnak.
1995: Politsei varastab küpsiseid
- Uus soomlasi tabanud kuritegevuse liik on politseinike poolt toime pandud röövimised ja vargused. Politsei on soomlase auto peale võtnud, ta siis kuhugi viinud ja asjad ära võtnud, sealhulgas Domino küpsised.
Katked Johan Bäckmani raamatust "Itämafia". Poliisiammattikorkeakoulu, Espoo 2006.
