TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Verekokteil Rapla moodi

Noormees tõendas DNA ekspertiisi abil, et vereproov, mille alusel ta roolijoodikuks tembeldati, oli kokku miksitud kahe inimese verest.

Kui poleks olemas DNA ekspertiisi, saaks 24aastasest Raplamaal elavast Ahto Kelderist kurjategija. Meest ootaks kriminaalsüüdistus korduvalt purjuspäi autojuhtimise eest. Ent tänu ekspertiisile tõendas Kelder, et vereproov, mida peeti tema omaks ja millest leiti ligi veerand promilli alkoholi, oli kokku segatud kahe inimese verest…

Piinlik lugu. Jutud, et alkomeetri näidud pahatihti "aiateibaid" näitavad ning tagantjärele kehtetuks tunnistatakse, ei üllata enam kedagi. Vereproovi solkimine on aga uus tase. 

Loo peategelane Ahto Kelder on oma kodulinnas Raplas üsna tuntud kuju. Ja mitte ainult heas mõttes. Ta on küll kohtulikult karistamata, kuid kohalikud politseinikud tunnevad teda hästi - kord väike kaklus siin, siis kihutamine linna teises otsas. Aga need on vaid kahtlused. Ja teadagi on igas külas ja väikelinnas “pahasid poisse”, kelle tempudest küll räägitakse, aga midagi ei tõendata.

Noormehe enese sõnul oligi just tema siiruviiruline maine see, mis ta allpool kirjeldatud loosse viis.

4. juulil sattus Kelder liiklusõnnetusse. Ootamatu piduririkke tõttu sõitis ta kõrvalteelt ette peateel liikunud masinale. Käis pauk… ja Kelder ärkas haiglas. Eluvaim oli sees, tõsiseid vigastusi polnud ja mees lubati koju. Loomulikult võeti temalt kui avarii osaliselt vereproov, et teha kindlaks võimalik joobeseisund.

Ent juba järgmisel päeval hakkas ta Rapla peal kuulma jutte, et olla avarii ajal napsune olnud. “Kaks päeva enne sel päeval sõitma minekut võtsin saunas paar õlut. Pidin olema täiesti kaine, seega asusin uurima, kust selline jutt pärit,” räägib Kelder. Natuke maad kuulanud, sai ta teada, et tema vindise pea kohta käivate kõlakate algallikas on seesama mees, kellega ta ristmikul kokku põrkas, ehk siis teise auto juht Tanel Kuusemets.

Kelder sai teada, et lisaks joobesüüdistusele levitab Kuusemets juttu, et nõuab Kelderilt avarii eest 100 000 krooni. Mehe kõrvu jõudis koguni jutt, et Kuusemets olla käinud Rapla haigla selles osakonnas, kus hoitakse analüüsimiseks saadetavaid vereproove! Kuidas too mees sellesse ruumi pääses, on ühtaegu müstiline ja lihtne. Selge see, et inimene tänavalt haigla laborisse ei pääse. Samas, väidab Kelder, töötavad Kuusemetsa kaks sugulast haiglas. Väikese kogukonna eripärad…

Jutud juttudeks, kuid nädal pärast avariid tulid Mustamäe haiglast ametlikud vastused Kelderi vereanalüüsidele. Ja mis selgus – alkoholinäit oligi positiivne! Vähe küll, vaid 0,22 promilli, ent siiski piisavalt, et alustada kriminaalmenetlust vintis päi juhtimise tunnustel. Nimelt, formaalselt oli see Kelderile teine joobes juhtimine aasta jooksul. Nagu Kelder ise seletab, võttis ta mõni kuu tagasi enda peale sõbra tehtud avarii. Ise ta roolis ei olnud, aga et teise nahka päästa, ütles et oli. Ja keeldus ekspertiisist… see teatavasti  võrdsustatakse seaduse silmis joobega, mistõttu mees jäi kolmeks kuuks loata. Nüüd siis teine “joobes juhtimine” lühikese aja jooksul ja automaatne kriminaalasi. Muide, saatuse irooniana oli Kelder 4. juulil avariisse sattudes pärast loa tagasi saamist esimest korda roolis…

Kelder ütleb, et kuni selle hetkeni, kui laekusid tema joovet kinnitavad paberid, võttis ta toimuvat naljana. Nüüd aga sai aru, et talle tehakse julmalt ära. Mehe jutt kõlab nagu linnalegend, ainult selle vahega, et selle kontrollimiseks on väga lihtne viis. “Hakkasin mõtlema, et vereproov võidi ära vahetada,” meenutab Kelder. Ta taotles DNA ekspertiisi.

Ekspert Anu Aaspõllu märkis oma arvamuses, et DNA analüüsiks võetud vereproovides sisalduv bioloogiline materjal pärineb rohkem kui ühelt inimeselt. Proovide analüüsil saadud tulemuste alusel on võimalik eristada DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNAd on nendes segaproovides enam. See DNA profiil ei lange kokku Ahto Kelderi DNA prooviga. Proovides võib sisalduda ka Ahto Kelderilt pärinevat bioloogilist materjali, teiste sõnadega võib tegemist olla kahe isiku segaprooviga, kelledest üks võib olla Ahto Kelder.

Olukord oli selge. Keegi oli Kelderi vere hulka valanud teist verd eesmärgiga teha Kelderist roolijoodik. Aga kes? Ja milleks see kõik?

Kelder jääb vaoshoituks: “Kõik on spekulatsioonide tasemel. Aga Rapla on väike koht ja Kelder on seal osanud nii mõnegi isikuga tülli minna. Kelderile kriminaalasja kaela tõmbamine sobib kas või kättemaksuks. Ka teise auto juhi puhul võib kõne alla tulla väike väljapressimise moment, nagu sellistes olukordades ikka juhtub. Ma tegin loomulikult taotluse uurida, kes on süüdi tõendi kunstlikus loomises, kuid seda ei hakatud uurima põhjendusega, et sel ajal kui vereproovi võltsiti, ei olnud veel kriminaalasja, aga tõendeid kunstlikult luua saab ainult kriminaalasjas.”

Haiglal süüd ei nähta

Lääne politseiprefekt Kalle Laanet nõudis piinliku loo kohta distsiplinaarjuurdlust Rapla haiglas. Selle viis läbi Tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja Peeter Mardna.

“See on üks õnnetu asi,” sõnab Mardna sõrmi painutades. Ja puurib ajakirjanikku terava pilguga. “Ma ei arva, et siin haiglat väga süüdistada tuleks. Meditsiin põhineb teadupärast usaldusel. Me ei saa teha nii, et haigla oleks suletud asutus nagu vangla. Ja nõnda saavad sellised asjad võimalikuks…”

Mardna on ajakirjanikuga kohtumiseks enda ette kuhjanud hunniku pabereid – kõik kogutud sellesama juurdluse käigus. Tähendusrikas muie suunurgas, lappab ta pabereid, loeb siit ja sealt mõne lause ette ja väidab resoluutselt, et “pahad” pole selles loos haiglatöötajad, vaid Kelder.

“Minu jaoks on see selge juhtum. Ainus, kellel võis olla huvi, on Kelder ise. Mõelge ise – tema oleks jäänud süüdi joobes juhtimises, mis tähendanuks kindlustusraha kaotamist ja suurt trahvi. Võimalusi, kus vereproovid ära vahetati, on mitu – kas Rapla haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas või teel Raplast Tallinna. Kuidas see asi täpselt ära tehti, on nii-öelda tehnika küsimus. Keldrit võis aidata ükskõik kes haigla töötajatest – mõni sanitar, koristaja, autojuht… kes iganes. Mul pole mingit võimalust seda tagantjärele kindlaks teha."

Nõus. Tagantjärele on suhkrukoti katki närinud rotti raske kinni püüda. Ent ometi - on see ikka normaalne, et haiglas iga sanitar või koristaja vereproovide juurde pääseb?

Mardna arvates tegi Kelder valearvestuse, kui laskis oma vere asemele võõra valada. "Ta arvestas, et kui katseklaas tühjaks valada, kaovad ka kõik alkoholijäägid, ent veri on ju paksem kui vesi. Osa Kelderi verest jäi katseklaasi seintele, sellest ka üsna väike alkoholinäit, alla veerandi promilli. Ja muidugi sellest ka asjaolu, et katseklaasis oli kahe inimese veri. Ju olid Kelder ja tema kaitsja nii nutikad, et tellisid koheselt DNA-ekspertiisi. Õigemini, küllap see oli ette planeeritud.”

Vigadest tehti järeldused

Teatud süüd näeb Mardna ka kohalikel politseinikel. Sest Mardna on veendunud, et kohapeal tulnuks Kelderit lisaks vereproovi võtmisele testida ka digitaalse alkomeetriga. Haiglal sellist riistapuud pole, politseinikud aga jätsid miskipärast kontrolli tegemata. “Miks politsei kohapeal mehe alkoholijoovet ei mõõtnud?” küsib Mardna. “Sellele võib leida nii mõnegi põhjenduse, mis aga ei kannata trükimusta.”

Millele hallipäine doktor vihjab, pole raske ära arvata. Fakt, et politseinikud ei kontrollinud kohapeal Kelderi joovet, on tõepoolest kahtlane.

Mardna ei taha tegelikult haigla ega politseiga tüli kiskuda. Ta kinnitab, et juhtunust on tehtud õiged järeldused. Näiteks varustatakse Rapla haigla digitaalse alkomeetriga. Samuti on haiglale antud juhised, kuidas edaspidi vereproovide puutumatust paremini kontrollida. “Rääkisime ka Laanetiga nagu mees mehega, kuidas niisuguseid juhtumeid ära hoida. Minu meelest saime kokkuleppele.”

Kelder omakorda võtab Mardna jutu vastu naerupahvakuga: “Hea küll. Oletame, et ma sõitsin purjus peaga. Oletame, et ma vahetasin ise vere ära. Aga miks ma siis oleksin oma verd kellegi võõra omaga seganud? Oleks mul midagi varjata olnud ja selline võimalus olnud, oleksin valanud sinna oma puhta vere.”

Aga võibolla oligi Kelderil midagi varjata? Sest kiirabiarst teatas haiglasisese juurdluse käigus antud seletuses, et Kelderi suust tuli alkoholilõhna. Ja teadupärast ei maksa kindlustus autot kinni, kui juht on napsine. Kelderi, õigemini tema elukaaslase Audil, mis avariis tõsiselt viga sai, oli kaskokindlustus olemas.

Kelderi esindaja Indrek Sirk leiab, et tervishoiuameti sisejuurdlus on puudulik. Vähe sellest. Sirk on veendunud, et kiirabis vormistatud paberid (kiirabikaart, patsiendikaart) olid originaalis ühe, hilisema sisejuurdluse tulemusena aga teistsuguse sisuga. Ja näitab koopiat kiirabikaardist, kus on tõepoolest märgitud, et Kelderi hingeõhk haises alkoholi järele. Ja siis teist koopiat samast dokumendist, kus pole alkoholilõhna kohta kriipsugi. Ehk keegi on patsiendikaarti või selle koopiat võltsinud.

Veel üks küsimus - ekspertiisiakt valmis juuli lõpus. Teisisõnu, siis sai selgeks, et ainus tõend Kelderi joobe kohta on fabritseeritud. Ent miskipärast alustati kriminaalasja korduvalt joobes juhtimise tunnustel alles septembris. Miks asjaga venitati, jääb selgusetuks.

Asja uurimist juhib Rapla prokurör Liia Piirisalu. Tema sõnul liigub uurimine õiglase lahendi suunas. Uurimise üksikasju prokurör ei avalda. Ka Rapla haigla peaarst eelistab ajakirjaniku küsimusi vältida.

Kellel siin õigus on ehk kus on tõde, jääbki segaseks. Fakt on, et Kelderi väidetav joove pole juriidiliselt korrektselt tuvastatud. Vereproov on võltsitud – see tähendab, et kriminaalasjas pole võimalik Ahtole joobes juhtimise süüdistust esitada.

Tõde jõuaks käeulatusse, kui selguks, kelle verd Kelderi omale juurde valati.

Ent tõe teadasaamine läheks esiteks kalliks, sest DNA ekspertiis maksab 8000 krooni ja isegi kui see teha, siis... püüa tuult väljal, sest Eestis pole veel piisavalt põhjalikku andmebaasi, mille abil DNA proovi konkreetse isikuga samastada.

Aga ehk polegi kõige olulisem, kas verevahetuse korraldas Kelder ise või keegi, kes talle halba soovib. Olulisemad on kaks küsimust – miks ei testitud mehe seisundit kohe alkomeetriga, ja teiseks – kuidas üldse sai verevahetus võimalikuks. Mõlemad jäävad vastuseta. Mõlemad teevad vastavatele asutustele häbi.

Lugu ilmus 9. detsembril 2004