TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Eesti-USA seksiäri

Eesti naisi USAsse kupeldanud väliseestlane läheb vangi.
Puhtalt pääsevad aga tema Eesti abilised, kellest üks suhtles väga tihedalt kaitsepolitsei kõrge ametnikuga.

Eesti üks viimaste aastate suurejoonelisemad politseioperatsioone, kus detektiivid töötasid üheaegselt Tallinnas ja Ameerika Ühendriikides ning politseil aitas kurikaelu tabada salaagendist tüdruk, tõotab lõppeda nagu coitus interruptus.

Bostoni föderaalkohus mõistis augusti alguses Roman Valdma süüdi viisapettuses ja inimkaubanduses. Mullu suvel Eestis kinni võetud Valdma kambajõmmid eesotsas Eesti Panga endise turvamehe Andres Kaljuveega pääsevad aga puhtalt. Prokurör koostab juba kriminaalasja lõpetamise määrust.

Keelatud seksiäri uurinud politseinik usub, et käib kinnimätsimine ning selle taga seisab kaitsepolitsei. Põhjuseks ühe võtmetegelase väga tihe suhtlemine kaitsepolitsei Tallinna osakonna direktori Jaanis Muruga.

Asja summutamisest on ilmselt huvitatud veel mitmed tegelased, sest Ekspressi käsutuses oleva politseiettekande kohaselt käisid Valdma “massaažisalongis” siinse seltskonnaajakirjanduse veergudelt tuttavad näitsikud. Näiteks ärijuhtimist tudeeriv Berit Veiber, kelle möödunud nädala Kroonika asetas ühe teki alla poplaulja Hendrik Sal-Salleriga. Aga ka Simpeli kõnekaardi reklaamidest tuntud blondiin Piret Aava.

Teine asi on prokuröri roll. Eestis kehtib uus kohtupidamise kord, kus advokaat ja prokurör võistlevad kohtusaalis, nagu seni oleme näinud Hollywoodi filmides. Kohtunik langetab otsuse mõlema poole esinemise põhjal. "Ilmselt kardab prokurör sellist võistlust," oletab uurimisega kursis olev allikas.

Riikliku süüdistaja meelest ei suutnud uurijad Eesti-poolsete organisaatorite süüd tõendada. Viga polnud aga niivõrd kriminalistide töös kui pättide ettevaatlikkuses. "Kui tüdrukud küsisid, mida nad täpselt tegema peavad, soovitas Kaljuvee neil pöörduda otse Valdma poole," märgib prokurör Elle-Mai Velling. Ehk siis siinsed eestlased kantisid ettenägelikult vastutuse oma Ameerika kompanjoni peale.

Kupeldaja tunnistab süüd

Ühendriikides läks asi üsnagi libedalt. Föderaalsel Juurdlusbürool ja immigratsiooniametil olid olemas tüdrukute ülestunnistused ning salaagendi telefonilindistused, mis tõendasid kupeldaja süüd. Võimud ähvardasid Valdmat räigete karistustega: ühe asja eest 10 aastat, teise asja eest 15 aastat, kolmanda eest 10 aastat jne.

Ja sutenöör laulis kohtu ees nagu linnuke, sest süü ülestunnistamine vähendab karistust. Valdma teatas Bostoni kohtule, et sundis USAsse ravimassaaži tegema meelitatud Eesti tüdrukuid tõesti tegelema enesemüümisega.

Seksiäri kestis neli aastat ning selle aja jooksul käis tema "salongist" läbi vähemalt seitse eestlannat. Neid ühendas välimus: kõik näitsikud võinuksid töötada modellidena või lüüa edukalt kaasa missivõistlustel.

FJB eriagent Gerardo Brillantes esitas kohtule ettekande, et tüdrukud ei osanud peaaegu üldse inglise keelt. Valdma nõudis, et naised töötaksid tema juures vähemalt seni, kuni on tagasi teeninud lennupiletite raha. Nn “erilise lõpuga” massaaž maksis 100 dollarit, millest sutenöör võttis 60.

Kolm naist tunnistasid, et Valdma ähvardas neid korduvalt. Lubas võimudele üles anda, kui naised ei kuuletu. Üks tüdruk rääkis, et Valdma läks talle kallale, ähvardades ta korra koguni tappa. Teine kinnitas, et Valdma lubas talle palgamõrvari tellida, kui ta peaks äri telgitagustest kellelegi rääkima.

Kohtus lükkas Valdma ähvarduste ja vägivalla jutu ümber.

Kuna kupeldaja nõustus riigile loovutama ligi miljon krooni sularahas, Acura maasturi ning luksusliku eluaseme Bostoni äärelinnas, loobus süüdistaja veel mõnedest punktidest.

Kohtunik William G. Young kuulutas, et Valdmat ootab vähemalt kolme aasta pikkune vangistus. Karistuse täpse pikkuse teeb kohus teatavaks septembri keskel.

Ootamatu uudis prokurörilt

Eestis seevastu on asi takerdunud nagu Linnahalli müük, hoolimata suurest aja- ja rahahulgast, mis politsei uurimiseks kulutas.

Valdma vahistati mullu augustis Bostonis. Samal ajal võttis siinne politsei kinni tema kambajõmmid Andres Kaljuvee ja Kalju Orlovi. Mõlemad mehed töötasid Eesti Pangas turvameestena, kusjuures Orlov oli Kaljuvee ülemus.

Esimesed uudised näitasid, et politsei poolelt on asi klaar. "Süüdistuse põhjal oli Kaljuvee roll aidata Eestis naisi, andes neile infot Ameerika Ühendriikidesse pettusega viisa saamiseks," teatas USA föderaalprokuratuur.

Tallinna kriminaalpolitsei kuulutas, et alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 280 lg1 alusel, mis sätestab karistuse ametiasutusele valeandmete esitamise eest ametliku dokumendi saamiseks.

Detsembris teatas politseikomissar Elmar Vaher Päevalehele, et Kaljuvee ja Orlov ei eita oma seotust skandaalse äriga.

Asi sujus. Ent nüüd, kui Valdma kohtukulli ees süü üles tunnistas, tuli ootamatu uudis. BNS kuulutas: "Ameerika kupeldaja Eesti tuttavad pääsevad süüdistusest". Prokurör Elle-Mai Velling ütles uudises, et Kaljuvee ja Orlovi suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. "Politsei küll tuvastas, et Kaljuvee otsis oma tuttavate seast mehi USAsse sõita soovinud naistele viisade saamisel fiktiivseteks elukaaslasteks, kuid polnud tõendeid, et Kaljuvee või teised mehed oleksid olnud teadlikud plaanist rakendada naised USAs tööle prostituutidena," märkis Velling BNSile.

Politsei: asi oli tõendatud

Ekspress helistas prokurörile ja meenutas, et mehed olid uurimise all hoopis teises asjas (valeandmete esitamine). Prokurör ütles seepeale: "Mõtlesime, kas sealt ikka tuleb koosseisu..."

Ka ajakirjanikuga kohtudes kaitses Velling oma mõttekäiku. Tõesti, korra nimetas Kalju Orlov end ühele tüdrukule viisa hankimisel tema elukaaslaseks. Kas see on siis kriminaalkaristust vääriv patt?

Ja teisel korral andis Valdma tuttav, ärimees Kaimar Mürk välja tõendi, et üks tüdruk töötab tema ettevõttes. Ka see on prokuröri meelest kerge üleastumine.

"Kaljuvee ei esitanud ise valeandmeid ametiasutusele," ütleb süüdistaja Velling. Ta selgitab veel: "Kaljuvee tunnistab, et tunneb Valdmad ja teab, et tüdrukud soovisid Ameerikasse tööle minna, kuid muus osas ei ole ta ütlusi andnud. Seega minu arust küll ei saa neid ütlusi pidada sellisteks, et väita nagu "Kaljuvee ja Orlov ei eitaks oma seotust skandaalse äriga".

Politseinike meelest on aga tõendusmaterjali piisavalt. Politsei salvestas salaagendi vestlused Valdma, Kaljuvee ja Orloviga. Samuti kuulati pealt asjaosaliste telefone.

Sealt selguvat, et Kaljuvee teadis täpselt, millega tüdrukud USAs tegelevad. Samuti said nii tema kui ka Orlov Valdma käest raha. Ja tegemist oli kindla valeandmete esitamisega, sest kurjategijad instrueerisid salaagenti selgelt, millist juttu ta peab saatkonnas viisa hankimisel rääkima.

Ka pabereid fiktiivsete töökohtadega on enam kui ärimees Mürki trükifirma oma, kusjuures neid dokumente on välja andnud isegi nii lugupeetud ettevõtted nagu Elcoteq ja Tallink. Muidugi ei saa välistada, et keegi lihtsalt võltsis nende firmade blankette ja templeid.

Kuid prokuröri seisukohti on üsna raske mõista - kui välisriigi saatkonnale viisa saamise eesmärgil valeandmete esitamine pole kuritegu, siis järelikult on see lubatud tegevus.

Ameeriklaste poolelt on asi muidugi väga lihtne. Kui keegi jääb valeandmetega vahele, ei saa ta viisat. See ongi karistus. "Kui aga Eesti võimud soovivad tegutseda süüdistuse esitamise nimel dokumentide võltsimise osas ning tahavad infot ja nõu, siis oleme valmis koostööd tegema," ütleb saatkonna pressiatašee Thomas M. Hodges.

Politsei otsib kedagi Madlit

Kuid on veel üks väga imelik, lausa vandenõulik versioon, et asja sumbumise taga seisab kaitsepolitsei.

Eesti politsei jõudis Valdma kuritegeliku grupi jälile ühelt tantsijannalt saadud info põhjal. Valdma üritas toda tüdrukut kõikvõimalike nippidega USAsse tööle meelitada. Tõestamaks, et asi on õige, soovitas ta tantsijannal pöörduda kellegi Madli poole, kes oli varem Ameerikas töötanud.

Madli poole võib pöörduda kõigis küsimustes, märkis sutenöör ja andis tema telefoninumbri.

Tallinna Politseiprefektuuris töötanud vaneminspektor Gunnar Ränkel hakkas Madlit otsima. Selgitas välja, et mobiiltelefon ei kuulunud Madlile, vaid hoopis ühele Andrusele.

Madli perekonnanimi oli uurijale esialgu teadmata. Õige inimese leidmiseks jälgis Ränkel kõigi Ühendriikidesse rännanud Madlide reisisihte, kuni leidis noore naise, kes oli märkinud USAs külastatavaks aadressiks Valdma massaažisalongi Bostonis.

Selgus, et tegemist on Haapsalust pärit Madli Väljaga, kes töötab tänavu suve algusest ühes riiulifirmade müügiga tegelevas büroos juristina.

Madli kõneeristusi analüüsides tabas uurijat üllatus. Saladuslikult Ekspressi käsutusse sattunud Ränkeli raportis seisab must valgel: "Ära märkimist vääriv asjaolu on see, et Madli Välja helistab väga tihti Kaitsepolitsei korrapidaja numbrile ja samuti kahele mobiiltelefoni numbrile. Kellele need numbrid Kaitsepolitseis kuuluvad, ei ole hetkel teada."

Selles, et keelatud äri üks võtmetegelasi, kena noor daam kasutab jõhkra kurjategija telefoni, pole ehk midagi imelikku. Aga fakt, et ta helistab päevas mitmeid kordi kaitsepolitseinikele, on kummastav.

Helistasime ühel ettekandes toodud telefonidest. Toru võttis Kaitsepolitsei Tallinna osakonna direktor Jaanis Muru. Ekspressi veergudel on see sihvakas ja sportlik mees esinenud korra. Kirjutasime, et just tema palus mõne aasta eest ajakirja Seltskond peatoimetajalt Gitte Hindilt ärimees Viktor Siilatsi armusuhet puudutava artikli välja jätmist ning pakkus vastutasuks infot.

Riiki teenib Muru hästi. Eesti riigi 80. sünnipäeval sai ta presidendilt tehtu tunnustuseks Kotkaristi raudristi. Sisekaitseakadeemia lõputöö tegi Muru teemal "Jälituslikud eri- ja erandtoimingud".

Kohtusime Muruga kaitsepolitseiameti koosolekuruumis, mille aknaid katavad tumedad kardinad. Muru keeldus pildistamisest.

Küll aga tunnistas ta, et suhtles mullu kevadel Madli Väljaga.

"Ma tunnen teda isiklikus plaanis," ütles Muru. Kinnitas, et ei teadnud naise osast seksiäris mitte midagi. Praeguseks olla suhtlemine Väljaga märgatavalt kahanenud.

Miks politseiraport tõi kõigi kõneeristuste seast välja just Murule ja tema ühele kolleegile tehtud kõned, ei oska tähtis kaitsepolitseinik öelda. See osa loos jääbki segaseks, sest Muruga uurija ühendust ei võtnud ning ka Madli Välja ülekuulamisel ei küsitud temalt suhete kohta kaitsepolitseinikega.

Seda hoolimata asjaolust, et suhe oli kuum ajal, kui porduäri töötas täiel võimsusel ning naine helistas kaitsepolitsei direktorile koguni kümneid kordi nädalas. "Tuttavad ikka helistavad," märgib Muru.

Madli Välja väitis Ekspressile, et Jaanis Muru ja Roman Valdma nimed on talle tundmatud. Kummaline, arvestades et Madli Välja oli ise Valdma juures Bostonis tööl käinud.

Kriminaaluurija satub pahandustesse

Kapo politseidirektor Muru kinnitas, et tema suhtlemises Madli Väljaga ei olnud midagi ebaseaduslikku ega mundriau määrivat.

Ometi tekkisid porduäri uurinud Gunnar Ränkelil miskipärast pahandused. Praegu on ta töölt kõrvaldatud seoses altkäemaksu võtmise süüdistusega. Politsei sisekontroll sattus peale, kui Ränkel kevadel ühelt oma informaatorilt 1000 krooni vastu võttis. Tursket uurijat süüdistatakse selles, et too müüs salajast politseiinfot ühe vene nimega ärimehe kohta. Kevadel veetis mees kahtlustatavana ligi kaks ööpäeva arestimajas ja andis politseisse lahkumisavalduse. Sunniviisiliselt, nagu ta täna väidab. Tema töö- ja koduarvuti võeti ära ja otsiti läbi.

Ränkel ütles Ekspressile, et kohtus tol saatuslikul kevadpäeval oma informaatoriga ühe kolmanda mehe palvel. Too kolmas helistas Ränkelile päev varem ja palus, et politseinik informaatoriga kohtuks ning tollelt 1000 krooni tooks. Mehel oli raha vaja, aga miskipärast ei saanud ise kohale minna...

Ränkel ei teadnud kohtudes, et informaator kannab mikrofoni ning rahatähtede numbrid on üles kirjutatud. Veerand tundi pärast kohtumist pidas politsei sisekontroll Ränkeli kinni ja otsis auto läbi, võttes läbiotsimise ka videolindile.

See oleks selge juhtum, kuid asja muudavad kahtlaseks mõned detailid. Esiteks oli too informaator, keda politsei sisekontroll Ränkeli vahelevõtmiseks kasutas, tagaotsitav! Muide, tagaotsitava staatusest vabastati too mees alles kaks nädalat pärast Ränkeli vahelevõtmist. Teiseks pole nn altkäemaksu võtmise toimikus jälgegi läbiotsimise ja videosalvestuse kohta. Kolmandaks olla Ränkeli ja informaatori jutuajamise pealtkuulamise stenogrammist paar olulist lauset puudu...

"See on absurdne süüdistus," ütleb Ränkel, "ja ma pean seda Kapo kättemaksuks. Aga, kurat, ma isegi ei tea, mille eest. Ent mulle on sosistatud, et nemad selle mulle korraldasid."

Usutlus politsei salaagendiga, kes aitas paljastada seksiäri.

Kuidas sa selle loo sisse sattusid?

Üks tuttav rääkis tantsimise võimalusest USAs.

Olid kohe nõus minema?

Ei. Aga ta küsis hiljem veel. Ja siis ütles, et üks inimene tuleb Ameerikast ja võtab minuga ühendust.

Mis edasi sai?

Roman (Valdma - toim) helistas. Ta helistas hästi hilja õhtul ja Ameerikast, sest tal oli hästi pikk number. Ta oli saanud minu numbri tolle tuttava käest.

Mida Valdma tahtis?

Ta oli aru saanud, et olen asjast huvitatud. Hakkas rääkima tantsimisest ja siis ütles, et veel parem on, kui teha massaaži, sest sellega teenid rohkem.

Kui palju?

Mul ei ole meeles. Aga summad olid utoopilised. Massaaži tehes saavat isegi kuni 350 dollarit korra eest. Ütles, et keegi tüdruk oli tagasi tulles ostnud korteri ja keegi maja.

Ta ütles, et kui Eestisse tuleb, siis tahaks kokku saada.

Millal ja kus te kokku saite?

Eelmise aasta aprillis, enam ei olnud külm. Ta ootas kohvik Moskva ees, ühel varahommikul.

Sa tegid selleks asjaks juba politseiga koostööd?

Jah, võtsin politseiga ühendust pärast Valdma esimest kõnet. Mul olid pealtkuulamise seadmed küljes.

Miks sa politseisse pöördusid?

Olen uudishimulik. Rääkisin asjast ühele tuttavale naisterahvale, tema viis mind politseiga kokku.

Kas kartsid Valdmaga kohtumist? Süda põksus sees?

Ei. Suhtusin temasse nagu tavalisse inimesesse.

Missugune mees Valdma on?

Väliselt täiesti tavaline. Mitte midagi erilist. Libekeel. Mulle sellised ei meeldi.

Millest ta rääkis?

Tulevasest tööst, aga ilustatult. Sellest, mis tegelikult toimub, sellest mitte. Sain sellest kohe aru, sest ma tean, kuidas tantsimises asjad käivad. Ma ei uskunud tema juttu, et meil seal Ameerika käivad asjad nii...

Aga ta rääkis, et parem oleks massaaži teha. Tants laideti maha, sest sellega ei teeni midagi.

Ütles, et tal on kaks korterit Bostonis. Teisi Eesti tüdrukuid on seal veel. Et me elame samas korteris, kus massaaži teeme.

Ütles, et võiksin ühendust võtta Madliga, kui tahan rohkem tööst teada saada.

Kes teie kliendid pidid olema?

Ärimehed, kuna see korter, kus mina pidin töötama, asub ärilinnakus. Et nad tulevad lõuna ajal meie juurde end lõõgastama.

Ja sa olid nõus kohe Ameerikasse minema ja massaaži tegema?

Ei. Ütlesin, et ma ei oska massaaži teha, aga ta ütles, et seda pole raske õppida.

Kas ta rääkis, et pead seksima?

Ei, otseselt mitte. Ütles küll, et kui sa teed SEDA, siis saad rohkem raha.

Kas küsisid, et mida?

Jah, aga ta läks siis väga peenelt sellest teemast üle.

Sa ei küsinud, et kas pead seksima?

Ei, sest ma pidin mängima võhikut. Muidu ei oleks politsei saanud neid vahele võtta.

Ka sa said siis lõpuks aru, mida seal tegelikult tehakse?

Aimasin küll. Ühes telefonikõnes ütles Roman ka, et kui lahti lööd, siis saad nii palju... Summat ei mäleta.

Aga ega nad sellest seksist väga ei rääkinud, sest nad tahtsid mind igal hinna eest Ameerikasse meelitada.

Kuidas pidid viisa saama?

Ütlesin, et mul ei ole ametlikku töökohta, kuna olen just kooli lõpetanud. Roman ütles, et selle annab korraldada. Tal on Eestis inimene, kes kõik ära korraldab.

Kes see oli?

Andres Kaljuvee.

Kus te temaga kokku saite?

Esimene kord Eesti Panga ees, hiljem pangas sees. Alati pärast kella viit õhtul.

Kohtusite mitu korda?

Kümneid kordi.

Kas politsei lindistas kõik vestlused?

Jah.

Millest rääkisite?

Ma pidin pähe õppima, mida saatkonnas vestlusel rääkida. Mulle organiseeriti töökoht ja elukaaslane.

Kes see oli?

Kalju Orlov.

Kas viisa saamine läks hõlpsalt?

Jah, sest saatkond teadis, et politsei uurib asja ja konsul mängis meiega kaasa.

Mis oli reisi eesmärk?

Külaskäik. Pidin käima Bostonis ja veel ühes kohas, mis oli samuti Romaniga seotud.

Kui kaua sa pidid seal olema?

Kuus kuud. Roman ütles, et alla selle ei tule kõne allagi.

Mis Ameerikas sai?

Roman sõitis minuga kaasa. Tema sai üle piiri, aga mind ei lastud. Nii oligi ette nähtud, sest muidu oleks minu julgeolek Ameerikas ohtu sattunud.

Kas Valdma ei saanud aru, et sa olid politsei agent?

Ei saanud. Politsei lindistusel ütleb Roman: "Kurat, oli end liiga ilusasti riidesse pannud."

Sa ei tohtinud siis hästi riides olla?

Mind õpetati algusest peale, et unusta meik ja ilusad riided ära. Pane dressid selga. Pead olema nagu kooliõpilane. Sain sõimata, kui ta nägi, et mul dresse polnud.

Mis edasi sai?

Andres (Kaljuvee) võttis minuga ühendust. Tahtis näha, et ega mu passi mingit märget ei jäänud. Et nad saaksid mind mingit teist teed pidi riiki sisse viia. Ja siis võeti nad kinni.

Lugu ilmus esmakordselt 25.augustil 2004