Lennujaam linna rüpes
Tallinna esimese õhulennu tegi muistendi järgi Olevipoeg. Peale Oleviste kiriku ehitamise viimast haamrilööki tornitipus ta libastus ja maandus Vene tänava sillutisel. Pärimus lisas sellele õhulennule vesise motiivi konna näol, kes Olevipoja suust välja kargas. 1881. aastal Kadriorus tõusis aeronaut Berg õnnelikult õhupalliga õhku. 1889. aastal ühines Olevipoja saatusega kuulus õhulaevnik Charles Leroux, kui ta langevarjuhüppel Kadrioru rannavetes hukkus. Tallinna esimese lennukistardi Kadrioru soiselt heinamaalt sooritas lendur Sergei Utotškin 1912. aastal, olles eelneval katsel õhuavaruste vallutamise asemel merre veerenud.
Tallinna lennujaama esimene maandumisrada oli Ülemiste järv. 1929. aastal valmis paekivist lennusadama hoone. Nehatu lennuväli, ratastega lennukite vahepeatus Leningradi ja Riia vahel, jäi järverannast kümmekond kilomeetrit idapoole. Et vältida ebamugavat ümberistumist, kuivendati vahepeale jääv soostunud heinamaa ning 1934. aastal avati pidulikult uus Ülemiste lennuväli. 1940. aastal valmis arhitektide Roman Koolmari ja Artur Jürvetsoni kavandatud jaamahoone, mis läks käiku alles 1955. aastal stalinistlikus dekooris. 1980. aasta purjeregatiks M. Piskovi projekti ja Maile Grünbergi sisekujunduse järgi valminud terminal meenutas oma ribilise katusekonstruktsiooniga roogkatuse harjamalkasid. Punane värvigamma oli postmodernislikult särav ja riiklikult sümboolne. Suurte võrkkottide ja valgesse riidesse õmmeldud pakkidega kaubareisijad tundsid end avaras pehme mööbliga ootesaalis moodsalt ja mugavalt.
Praegu juhivad lennujaama liiklust kaks riiklikku aktsiaseltsi Majandus- ja kommunikatsiooniministri haldusalas, Tallinna Lennujaama AS ja Lennuliiklusteeninduse AS. Kui esimene tegeleb peamiselt sõitjate teenindamisega ja lennukite vastuvõtmisega, siis teine juhib lennuliiklust Eesti õhuruumis, k. a Tallinna lennuinfopiirkonnas, ja maapealset liiklust Tallinna lennujaamas. Tänu Lennuliiklusteeninduse torni soodsale asendile lennujaamast lõunas ei pimesta päike lennujuhti, ning kõige toimuvaga on silmside. Torni lennujuhi ülesandeks on ka pilootide hoiatamine lähenevate linnuparvede eest.
Tänapäeva lennukid ei vaja enam Tallinna lennuvälja vahetankimise tarbeks. Ei kujune Eestist ka õhusilda Ida ja Lääne vahel. Tallinna lennujaam on ja jääb tupiklennujaamaks. See teeb Tallinnast õnneliku linna, sest lennuterminali arendusruum praegustes piirides on piisav ka kaugema tuleviku vajadusteks. Lammutatud lihakombinaadi kohale on võimalik paigutada linnatranspordi terminal, mis harukordsel moel ühendaks autobussi, rongi, trammi ja lennuliiklust, ning asuks sadamatest kiviviske kaugusel.
On kaalutud uue võimsama lennuterminali ehitamist Ämaris. See teeks tühiseks praeguse lennujaama riiklikud miljardilised investeeringud, ning tooks maksumaksjale kaela järjekordse aegade transpordirajatise. Sedasi avaneks praegusel lennuväljal veel üks kinnisvaraärimeeste Eldorado pealinna kesklinnas.
Kas tallinlane oskab hinnata koduse lennuliikluse mugavust ja alles hoida haruldast visiitkaarti? Tallinna aukülaline saab lennuki maandumismanöövril mällusööbiva pildi iidsest hansalinnast. Ta võetakse vastu peatselt valmivas hoones, mille funktsionalistlik elegantsus ja stalinistlik dekooririkkus on meeldejäävalt erandlikud gigantsete õhuterminalide maailmas. Maailmaränduri jaoks panevad saabumiskoha paika Richard Sagritsa “Tallinna vaade” ja Viktor Karruse “Moskva vaade”, suuremõõtmelised õlimaalid ootesaali seintel. Autosse istunud külaline libiseb minutiga mööda Ülemiste veejoonest, ning taas püüab pilku taevast nähtud Oleviste kirik, konna päevateekonna kaugusel Tartu maantee sihil. Külaline langeb paeklindilt Tallinna rüppe, inimlike vahemaade linna.
Fotod
ENDINE PEAHOONE: Aastal 1940 valminud lennujaam. Arhitektide Andres Põime ja Tiiu Truusi projekti kohaselt saab sellest ilmselt üks selle aasta parimaid restaureerimisobjekte.
1 ja 2: Ülemiste 1929. aasta lennusadama paekivist hoone ning 1934. aasta pontoon- ja rataslennukite terminali tellishoone jäävad Tartu maantee betoonaia varju. Praegu asub seal lennuradade hooldeteenistus oma traktoripargiga.
Foto 4: 1980. aastal valminud terminal. Peale 1999. aasta ümberehitust, peamiselt Kristiina Voolaiu sisekujundusprojekti järgi, on see väljast rahvuslikult sinihall-mustjashall-valkjashall, seest eurohall. Vippide ooteruum on varustatud kõigi mõeldavate mugavustega, selle õhk on äriklientide habemeajamisvete võistlusväli. Peasaalis on spartalikud lihtsalt pestavad metallpingid. Osaliselt täis ehitatud teisel korrusel on lennukitevaatega restoran ja järvevaatega reisibüroo. Teise korruse väljaehitamata ruumis võib karta kontoriarendusi. Loodetavasti tekib sinna ootajate ja reisijate hajumisgalerii tipptundideks.
