Praegu on Eestis nii, et kui räägitakse kasiinoärist, siis üldjuhul mõeldakse selle all äsja edukalt börsile tulnud Olympic Casinot. Kuid see ei pruugi nii jääda. Alates 2004. aasta märtsist, mil Tallinna kesklinnas avas uksed esimene City Casino nimeline mänguautomaatidega varustatud saal, on Vene oligarhi kontrollitavate mängupõrgute arv kasvanud 17ni. Neist kuulsaim on ehk Kadrioru servas asuv Bally's Casino.

Nagu firma oma veebiküljel teatab, on nad mänguautomaatide arvult tõusnud teisele kohale. Eespool on vaid Armin Karu oma Olympic Casinoga.

Plaanid on tõsised, ent firma hoiab avalikkuse ees madalat profiili.

"Ma suhtlesin Moskvaga, seal arvati, et veel pole sobiv aeg meie edaspidistest plaanidest rääkida," ütleb Eno Juul, kasiinoettevõtte tegevjuht Eestis.

See Moskva, kellega Juul konsulteeris, on Ritzio Entertainment Groupi peakorter. Võõrapärase nime taga on suur kontsern, mille kontrolli all on iga kümnes automaat, mis Venemaal hasartmängusõprade raha sööb. 14 aastat kasiinoäris tegutsenud firma tuntuim kaubamärk Venemaal on Vulkan.

Lisaks ei häbene Ritzio Entertainment Group mainida, et nende kujul on tegemist lausa kogu Ida-Euroopa suurima kasiinoettevõttega - lisaks Venemaale ja Eestile on neil äri ka Lätis, Leedus, Ukrainas, Kasahstanis ja Rumeenias. Tänavu, nagu firma oma kodulehel teatab, siseneti Ladina-Ameerika kasiinoärisse - Peruusse, Boliiviasse, Mehhikosse.

Eelmise epohhi täht

Alles paar aastat tagasi sai Venemaalgi teatavaks, et Küprose kasiinofirma Ritzio Entertainment Group peremees on Venemaal tegelikult vägagi hästi tuntud kirju minevikuga kommersant Oleg Boiko (42). Tänavu mais hindas ajakiri Forbes tema varanduseks 1,2 miljardit dollarit, millega mees asus rikaste venelaste edetabelis 37. kohal.

Vene ajakirjandus on pühendanud mitmeid käsitlusi sellele, kuidas Moskva lennundusinstituudi lõpetanud Boiko alustas oma tähelendu nagu paljud teised tavalise tšekipoeärikana. Kogus kapitali kompuutrite ja muu sellise Venemaale vahendamisega. 90. aastate alguses pani püsti Venemaa ühe tuntuima kaubanduskontserni OLBI.

Kontserni kroonijuveeliks ja omaniku raha osavaks liigutajaks sai Venemaa panganduse toonane täht Natsionalnõi Kredit.

Boiko oli (kuigi see tuli välja alles hiljaaegu) üks neist, kes erastas Venemaa ühe suurima metallurgiaettevõtte EVRAZ Holding

Sel ajal oli mees üks otsustajaid Venemaa suurimas telekanalis ORT ning mitme meediaväljaande, näiteks tuntud ajalehe Izvestija omanik. Ta oli toona mõjuvõimsa ärimehe Boriss Berezovski sõber ning üks neist ärituusadest, kes riigi presidendi Boriss Jeltsini ka teistkordselt riigijuhiks aitasid.

Ühesõnaga, nagu märkis Vene meedia neil aegadel, oli Boiko üks kaheksast kõige mõjukamast sealtmaa ärimehest.

90. aastate lõpul, mil Vene majandust raputas 1997. aasta kriis, kadus suure avalikkuse silmist ka Boiko nägu ja nimi. Tema pangast ja äridest räägiti pigem negatiivses võtmes. K&a mp;o tilde;ik tema suurejoonelised ärid vajusid järjest ära.

Aktiivne mees tõmbus tagasi. Vene ajakirjanduses oli siin-seal kohata nappe märkeid, et põhjuseks oli õnnetus. Boiko kukkus oma Šveitsi villa teise korruse aknast ja vigastas rängalt selgroogu. Varem tõsiselt karatega tegelnud ettevõtja sattus ratastooli.

Uus aeg, uus äri

Nüüd on mees ringiga suures mängus tagasi. Aga aeg on teine. Ärimees Boiko on pööranud pangandusele ja tööstusele selja ning ilmutanud end hasartmängumaailmas. Jeltsini õukonna ettevõtjatest on tänase Venemaa presidendi Vladimir Putini ajal saanud nn tagakiusatud oligarhid. Boiko hea sõber Berezovski redutab Inglismaal, naftabojaar Hodorkovski istub Baikali taga vangis.

Mis puutub pangandusse, siis sellega seoses on Vene meedias viimasel ajal räägitud kahest veidrast asjast.

Esiteks seda, et  Boiko kavatses avada oma panga laenukontorid otse talle kuuluvates mängusaalides. Pole kuulda olnud, et see ratsionaalne ettevõtmine oleks läbi läinud.

Tänavu augustis aga levis Venemaal uudis, et Boiko müüs viimase talle kuulunud panga - Föderaalse Tööstuspanga, mille aktsiad ta paar aastat tagasi oli omandanud. Ta tegi seda mõni tund enne seda, kui Venemaa keskpank tühistas Föderaalse Tööstuspanga litsentsi seoses rahapesuvastaste reeglite ränga rikkumisega.  

Ka metallurgiaettevõttega EVRAZ ei seo teda enam miski. Analüütikute hinnangul teenis Boiko metallurgiakompanii aktsiate müügist vähemalt 600 miljonit dollarit.

Venemaal on mees asunud äri koomale tõmbama. Ajakirjanduses on mainitud, et Boiko kirg on kaardimäng. Seega pole ime, et praegune huvi on nimelt kanaliseeritud hasartmängubisnisesse. Ja seda just Balti riikides.

Leedus tegutseb nagu Eestiski City Casino nimeline mängusaalide kett. Boikoga seotud firma teatas möödunud aasta lõpus, et kavatseb saada Leedu turu suurimaks tegijaks.

Lätiga on "gospodin Boikol", nagu sealne bisnismeedia oligarhi tavatseb nimetada, palju sügavam suhe kui vaid mõnikümmend mängusaali. Nimelt on Läti meedia mõnda aega murdnud pead, kes ikkagi on too tundmatu Küprose firma Ritzio LV Limited, kes Läti hasartmängumajandusse on investeerinud ligikaudu pool miljardit krooni.

Siis sai teatavaks Boiko nimi ning kohe ilmnes, et venelasele kuulub ka lõunanaabrite väikepank Baltic Trust Bank. Veelgi enam, tuli välja, et tal on kavas ajada J?rmala kandis kinnisvaraarenduse äri. Läti näib Boikole meeldivat. Tõsi, nagu märgivad viimased uudised, on Baltic Trust Bank juba maha müüdud.

Mis puudutab Eesti turu vallutamise plaane, siis on selge see, et niisama lihtsalt see ei juhtu. Igal juhul Olympic Casino tegevjuht Eestis Tarmo Kase ütleb, et City Casino on kindlasti tubli ettevõte, kuid Olympic Casino liidripositsiooni kõigutamine vajaks tema hinnagul ka väikesel Eesti turul päris suuri ressursse ja omajagu aega. "Minu teada on City Casino Venemaalt pärit omanike investeerimishuvid viimasel ajal muutunud ning panustatakse hoopis sellistele eksootilistele turgudele nagu näiteks Peruu. Nende viimase aja raugenud investeerimistempo Eestis on sellele kindlasti täiendav tõendus," osutab ta. "Olympic Casino oma turuliidri positsiooni kindlasti kergelt käest ära ei anna."