Õllesummeri omanik kiusas kommarit
Sügisel 1987. aastal kihutas Moskva lennuki pealt tulnud ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja elektroonikatehase RET endine peadirektor Pjotr Melnik Keila-Joale suvilasse. Õismäe ringi ülekäigurajal jäi tema uhiuue Volga ette nägemisinvaliid. 70aastane mees sai tõsiselt viga.
Sündmuskohale tõttas parajasti valves olnud uurija Vallo Paal. Paal arvutas pidurdusjälgede järgi, et tippkommunist kihutas 40alas umbes 100kilomeetrise tunnikiirusega. Melnik väitis, et tema kiirus võis olla kuni 60 km/h.
Praegu on Paali nimel Õllesummerit korraldav firma Meediaekspress. Nii ärist kui oma miilitsatööst rääkides on ta kidakeelne. Väidab, et ei mäleta Melniku asjast mitte midagi. Pärast Tartu ülikooli juurateaduskonna lõpetamist töötas Paal miilitsas uurijana viis aastat. “Tegelesin selle aja jooksul paarisaja liiklusõnnetusega, korraga oli menetluses 30 juhtumit.”
Oluliselt paremini mäletab õnnetust viinatehase Onistar nõunik Tiit Maidre, kes tookord siseministeeriumi uurimisvalitsuses asjaga edasi tegeles. “Mind kutsuti välja NSV Liidu peaprokuratuuri. Melnik oli seal rääkinud peaprokuröri abiga. Tema eest kostis ka Melniku endine ülemus, Nõukogude Liidu elektroonikaminister. Mulle öeldi võrdlemisi üheselt, et uurimine tuleks lõpetada. Mina jälle ütlesin, et nii see ei käi. Et kui tahate, siis menetlege ise edasi.”
Moskva mehed võtsid asja enda kätte. Juurdlus lõpetati. Melnik sai kümme rubla trahvi kiiruseületamise eest, vanuri allaajamine tõendamist ei leidnud. Tähtsast ametist pidi kommar partei survel siiski loobuma.
“Kui see kinni mätsiti, läks asi suure kella külge,” mäletab Maidre. Suvel 1988 ilmus Rahva Hääles Enno Tammeri sulest Melnikut ja tema avariid lahkav artikkel “Mees nagu tank”. “Sest töös ja eraelus käitus ta nagu tank – lihtsalt sõitis inimestest üle,” põhjendab autor.
Pärast seda oli Melnik sunnitud Eestist ära kolima. "Ta elab vist tänaseni Moskvas,” ütleb Maidre.
