29.05.2002, 00:00
Uue aja inimesi: kontrolör Mati
Matil on seljas hiilgav kollakasroheline vest.
Vesti all on
turvamehe vormiriided.
Mati seisab päikseprillimüüja leti juures.
“Et
mis räägid siis? Mõni su prille ostab ka?”
“Ah, sittagi pole. No ikka
ostavad, haa, haa.”
Päikseprillimüüja võtab hajameelselt ühe prillipaari
teise järel ja proovib ninale.
Kontrolör läheb turuhoonesse.
“Üks
longero,” ütleb kontrolör.
“Kurk kuivab vä?” aasib müüja Piret.
“Vaata sa
mul…” pobiseb kontrolör ja läheb õue tagasi.
Üks auto on parkinud otse
turuhoone ette.
“Ossa raisk.”
Kontrolör hakkab kviitungit
kirjutama.
Kole palav on.
Kviitung läheb kilekotti ja klaasipuhastaja
alla.
Kontrolör astub õllekasse.
Tanja on leti taga.
“No anna klaasi,
krassaavitsa.”
Tanja naeratab ja annab klaasi kirjaga “Coca-
Cola”.
Kontrolör valab longero klaasi ja joob mulinal.
“Äähh.”
Mati on
elukutselt hoopis konditustaja.
Kuid kes vajab praegu
konditustajaid?
Mati kohendab vesti ja tammub mööda kõnniteed
edasi-tagasi.
Kõik autod on seal, kus nad ennevanastigi olid.
Kõigil
autodel on parkimiskaardid või mobiilparkimise kleepsud.
Keegi ei pargi
turuhoone sissesõiduteele.
“Küll on jama,” mõtleb kontrolör.
“Sa juba nii
vara väljas,” küsib prillimüüja.
“Missa hädaga ära teed.”
Kontrolör läheb
puu alla ja vaatab uniselt möödakäijaid.
Üks auto jääb paarikümne meetri
kaugusel seisma.
“Kas tõesti?” mõtleb kontrolör.
Ei, auto läheb sama äkki
minema, kui tuli.
“Ei saa siis pargitud, no mida,” pomiseb kontrolör.
Ikka kole palav on, inimesed lõõtsutavad, kontrolöril on selg
märg.
Kontrolör läheb turuhoonesse.
Mingi tüüp teeb teda nähes
vehkat.
“Anna mulle veel üks longero,” ütleb Mati.
“Sinu suu ei ole
seinapragu, jah.”
“Missa, Piret, lõõbid, vaat kui näitan sulle.”
“No
näita siis.”
“A vaata kui näitan.”
“Pole sinust näitajat,” ütleb Piret ja
läheb tagaruumi.
Kontrolör koperdab tänavale tagasi.
Üks auto on ära
sõitnud ja koht tühi.
Kontrolör haigutab.
Kolm soomlast lähevad järsku
hirmus kiiresti mööda.
Kontrolör läheb õllekasse tagasi.
“Eks ma jälle
klaasi taha,” ütleb ta Tanjale.
Tanja annab talle klaasi kirjaga
“Sprite”.
Kontrolör kallab longero klaasi ja joob mulinal.
Laes pöörleb
ventilaator.
*
Miks ma kirjutasin sellise täiesti mõttetu,
pseudosauterliku tekstijupi?
Ma olen alati tahtnud kirjeldada igavust ja
imetleda inimesi, kelle elu on väljakannatamatult igav. Kuidas nad ellu jäävad?
Kuidas nad tühjust kannatavad? Igavuse talumine on suur ja seletamatu
müsteerium.