Loll on see, kes küsida ei oska
Septembri lõpus jagas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Turismi Tootearenduse ja Turunduse programmi kaudu turistide teenindamisega tegelevatele ettevõtetele 45 miljonit krooni. Suurima, ligi 16miljonilise toetuse sai OÜ Tornimäe Hotell hotelli ja konverentsikeskuse loomiseks Stockmanni kaubamaja kõrval.
Konverentsikeskusega hotell tuleb Tallinna kesklinna kerkiva kaksiktornide nime all tuntud kõrghoone ühte torni. Projekti veab kinnisvaraarendusfirma EKE Invest, mille omanikeringis on Haapsalu mõjukamaid ärimehi Koit Uus. Teise torni tulevad kaubanduspinnad ja luksuskorterid ning siin on EKEga pundis ehitusfirma Merko, mille suuromanik Toomas Annus troonib Eesti miljonäride edetabeleid. Tundub ootamatu, et selline tandem võiks vajada riigi abi.
EASi turismiarenduskeskuse direktori kohusetäitja Ülari Alamets selgitab, et Tornimäe projekt sai maksimaalsest 15,6 miljonist kõigest 10 000 krooni puudu jäänud toetuse, sest tegemist on esimese keskusega Eestis, kus ühes kohas on koos tuhat konverentsikohta. Konverentsiturism on Eesti turismiarenduskava prioriteet, sellega soovitakse vähendada hotellide täituvuse hooajalist kõikumist.
“Taotluses oli positiivne mõju piisavalt seletatud,” leiab Alamets. Riske maandab projekti juures see, et osaliselt Euroopa Liidu tõukefondidest tulev raha makstakse välja alles pärast ehituse valmimist. Konverentsikeskus peaks valmis saama 2006. aastal.
Tornimäe Hotelli tegevjuht Rein Tiik räägib, et saadud toetus katab umbes 40 protsenti kogu kolmel ja poolel korrusel laiuva keskuse ehitamise kuludest. Kokku läheb 28korruselise torni ehitus maksma napilt alla 400 miljoni krooni.
Esialgu kavatses arendaja ehitada kusagile tornhoone keskossa sajakohalise konverentsikeskuse. Sellise nagu igas teises korralikus hotellis. Aga konsulteerides Tallinna linnavalitsuse ettevõtlusosakonnaga jõuti järeldusele, et võiks teistest hoopis eristuda ning teha seninägematult suure keskuse. Liiatigi soovitati linnavalitsusest, et just sellisele projektile maksaks ka riigilt raha küsida.
Toetused edukatele
Kaksiktorni konverentsikeskus polnud kaugeltki ainus pealtnäha niigi jõukate arendajate edukas projekt, mida riik rahaliselt toetab. Samast turismi edendamise programmist sai Eesti Golfikeskus Niitvälja golfiväljaku laiendamiseks 5,96 miljonit ning Toila Sanatoorium termide rajamiseks 10,13 miljonit krooni. Lisaks said erinevate tööde teostamiseks Pärnu hotell Strand 3,3 miljonit, Waide Motell 2,46 miljonit, AS Värska Sanatoorium 3,1 miljonit ja Kalwi mõis 3,47 miljonit. Kõik need toetused makstakse välja siis, kui arendaja on ise kulutused teinud ja tööd on ette näidata.
EASi juhatuse liige Alar Kolk räägib aga, et hoolimata turismisektori jõudsast kasvust on selle edulugu ajutine. Tulemused tulevad ruttu – teed kulutusi ja juba järgmisel suvel tuleb raha turistivooluga tagasi. Samas võib see rõõm kiirelt lõppeda. Ka Soomes ehitati 20 aastat tagasi hoolega spa'sid, aga praeguseks on suurem osa neist uksed kinni pannud.
Nii tahabki EAS pigem toetada kaugemasse tulevikku suunatud ettevõtmisi tehnoloogiavaldkonnast. Riskid on suuremad, kuid selle võrra ka võimalik kasu. Kolk võrdleb EASi kütusetootjaga Statoil: Umbes triljoni Eesti kroonise käibega Norra naftafirma puurib igal aastal kümme naftaauku, igaüks sada miljonit dollarit, kuid ainult ühest hakkab naftat tulema. “Kui meil oleks ka nii, et kümme korda puurime ja ühest neist tuleks ettevõte, mille aastakäive oleks triljon krooni, võiks puurida rohkemgi.” Seni pole need triljonid veel Eestisse voolama hakanud.
“Me tahaksime tegelda suuremate projektidega, need on elujõulisemad,” tunnistab Kolk. Selliseid projekte on aga vähe. Alla 1,5 miljoni kroonised toetused ei kvalifitseeru tema sõnul üldse riigiabiks. “Kui meil on kümme miljonit krooni suur raha, siis maailma mõistes on see nominaalne summa.” Aga toetades selliseid projekte tuleb konkureerida just teiste riikide samaväärsete projektidega, mitte võrrelda meie oma firmasid.
Aga kuidas peakski EAS suutma pakkuda samaväärseid toetusi, kui näiteks meie suure eeskuju Iirimaa võrreldavas organisatsioonis Enterprise Ireland töötab tuhat inimest ning ka toetused on suurusjärgu võrra kõvemad? Tšehhi on aga kõvasti panustanud oma välisesinduste rajamisse – oma maad tutvustavaid esindusi on neil tervelt 40.
Raha tuleb Euroopast
EASi tänavune eelarve on 894 miljonit krooni, millest riik annab jämedalt kolmandiku ehk 260 miljonit. Ülejäänu tuleb Euroopa Liidu tõukefondidest. Asutuse 149 töötajat neelavad rahast kümnendiku.
2006 loodetakse ELi tõukefondide abiga jagada 1,9 miljardit krooni. Esitatud taotlustest rahastatakse valdav osa ehk umbes neli viiendikku. Rahastatud projektide abil on EASi enda hinnangul loodud viimase kolme aastaga ligi 10 000 uut töökohta. Paljud viimase kolme aasta jooksul tehtud rahastamisotsuseid pole veel välja makstud, sest firmad alles täitavad neile pandud kohustusi.
Tavaliselt kipub olema nii, et kord juba toetuse saanud projekt oskab küsida raha ka teiste projektide jaoks. Näiteks on juba neljas kategoorias toetusi saanud Baltecost lahkunud Mati Vanni firma NeoQi. Kokku üle nelja miljoni krooni. Ettevõte valmistab energiakookoneid - munakujulisi ravi- ja lõõgastusvanne.
Firma müügijuht Terje Pällo räägib, et firma polekski ise osanud selle peale tulla, et rohkelt investeeringuid vajavale alustavale ettevõttele riigi käest toetusi küsida. Hea nõuande peale saadi tootearenduse toetust, millest kolmandik oli tagastamatu ning ülejäänu madala intressiga laen. Seejärel mindi edasi juba ekspordiplaaniga.
Pällo tunnistab, et ehkki projektide kirjutamine võtab palju aega ja raha kulutamise täpne planeerimine ja vastavate aruannete esitamine on väga keeruline, oleks nende firma areng ilma toetusteta olnud tunduvalt aeglasem. Pärast kulutuse tegemist ning sellest EASile täpset teavitamist maksab sihtasutus poole rahast tagasi. Ainsana tekitab ettevõttes kahtlusi EASi ekspertide tase. “Vannitööstus on ju Eestis nii piiratud valdkond,” nendib Pällo. Alari Kolgi sõnul on suurem osa nende konsultantidest eksperdid väljastpoolt sihtasutust.
EASi toetused on katnud umbes neljandiku NeoQi investeeringutest. Selle abiga on firma tänaseks välja töötanud viis toodet, mida on müüdud enam kui veerandsajasse riiki üle maailma. NeoQi käive kasvas mullu üle kahe korra 7,9 miljonilt 18 miljonile kroonile. Kahjum vähenes neljalt miljonilt kroonilt 2,4 miljonile.
Teadus tagaplaanil
Rohkem kui ühte EASi toetusprogrammi kasutanud ettevõtetest on suurima toetuse – kokku kuus ja pool miljonit krooni ekspordiplaani ja teadusarenduse eest - saanud Tartu Ülikooli võrsefirmana alustanud laboridiagnostika ettevõte Quattromed. Alla veerandi ettevõttest kuulub 2001. aastast Soome biotehnoloogiafirmale FIT Biotech, ülejäänu aga ettevõtte asutajatest teadlastele.
Firma tegevjuht Erki Mölder täpsustab, et 6,5 miljonist vaid 1,35 on tulnud tagastamatu abina. Ülejäänud raha on saadud kolme- ja neljaprotsendise intressiga laenudena. Praegu läheb peaaegu kogu ettevõtte vaba raha nende laenude EASile tagasi maksmiseks. “Olime ilmselt tol hetkel liiga tugevad ja tundsime end hästi,” põhjendab Mölder riigilt nende mitte just kõige soodsamate tingimuste vastuvõtmist.
EASi programmidest on toetusi saanud:
Laboridiagnostikavahendite tootja Quattromed (ekspordiplaan, teadusarendus ehk T&A) 6 500 000 kr
Ümarpalgist puitmajade ehitaja Ritsu (ekspordiplaan, infrastruktuur, T&A) 6 424 308 kr
Kartograafia ja infosüsteemide firma Regio (ekspordiplaan, T&A) 6 019 000 kr
Energiakookonite valmistaja NeoQi (eksport, koolitus, nõustamine, T&A) 4 118 900 kr
Toiduainete ja mahlatööstus Põltsamaa Felix (infrastrukuur, koolitus, nõustamine) 506 194 kr
Akende valmistamise ja paigaldamisega tegelev Viking Window (koolitus, nõustamine) 101 700 kr
Allikas: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
